Sündmuste kalender - 21-06-2017


Sündmuste kalender
E T K N R L P
   1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30   
Tänased üritused
Simuna jaaniõhtu
Triigi jaaniõhtu
Nädala eelinfo
26. nädal
25. nädal
Ametlikud teated
*Rahandusministeeriumi info haldusreformi jätkumise kohta
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Mille üle tunned Väike-Maarja vallas uhkust?
Äntu järved
Kiltsi mõis
Mitmekesised sportimisvõimalused
Meie inimesed ja koostöö
Meie kultuurilugu ja traditsioonid
Koolivõrk ja panus noortesse
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 542
Kasutajaid: 641
Foorumis teemasid: 113
Foorumis postitusi: 297
Koostööpartnerid

21-06-2017

21-06-2017 toimuvad üritused

-üritus-:*Gümnaasiumi ja õppekeskuse lõpuaktused
-aeg-:21.06.2017
-lisainfo-:21. juunil kell 12.00 on Väike-Maarja seltsimajas Väike-Maarja õppekeskuse lõpuaktus, kell 15.00 Väike-Maarja gümnaasiumi 12. klassi lõpuaktus ja kell 18.00 Väike-Maarja gümnaasiumi 9. klassi lõpuaktus.

Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5302 4437

21-06-2017 lisatud uudised

-uudis-:Väike-Maarja raamatukogu esisel avati mälestuspink Erich Meerjale
-lisatud-:21.06.2017, 10:01
-sisu-:Eile koguneti Väike-Maarja raamatukokku meenutama siin kolm aastakümmet raamatukogu juhatanud Erich Meerjat. Raamatukogu esisel avati mälestuspink tekstiga: Erich Meerja (07.01.1931 – 13.06.2005) – Väike-Maarja põline raamatukoguhoidja, kodu-uurija ja luuletaja.



Raamatukogu direktor Irma Raatma ütles mälestuspingi avamisel, et Väike-Maarja raamatukogu on juba ammu soovinud jäädvustada oma kõige teenekama juhataja Erich Meerja mälestust. Kui mõni aasta tagasi hakati Eesti eri paigus avama mälestuspinke, tekkis mõte jäädvustada sel moel ka Erich Meerja mälestus. Nüüd siis jõutigi mälestuspingi avamiseni.

Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aare Treial meenutas, et mäletab Erich Meerjat hästi oma lapsepõlve ja kooliajast – pikk, mustas ülikonnas, valge särk ja tume lips. „See pink on austusavaldus inimesele, kes on omal ajal ja omal kombel mõjutanud väikemaarjalaste lugemishuvi ja kultuuriväärtusi. Usun, et see pink on hea koht istumiseks, kirjanduse, kultuuri ja elu üle mõtisklemiseks,“ ütles Aare Treial.



Soliidse ja väärika pingi valmistas Sven Kesler. Pingi avamise juures laulsid Väike-Maarja lasteaia lapsed Sirje Sõnumi juhendamisel.



Pärast pingi avamist siseneti raamatukokku, kus raamatukogu 111. sünniaastapäeva kringli juures esitas Irma Raatma Erich Meerja tegevuse kohta väga huvitava ja põhjaliku ülevaate. Loeti Erich Meerja luuletusi ja meenutati tema mitmekülgset panust siinsesse kultuurilukku. Sündmusel osales ja luges isa luuletusi ka Erich Meerja tütar Maie Kaja.

Raamatukogu nõukogu esimees Juta Haasma meenutas oma tutvumist Erich Meerjaga neil aegadel, mil ta Väike-Maarjasse elama asus. Just Meerja oli tema teejuhiks Väike-Maarja kultuuriloo sügavustesse. Erich Meerja tutvustas teda ka siinse kodu-uurimise raudvara Eduard Leppikuga.

Oma aastakümnete taguseid mälestusi ühistest ettevõtmistest Erich Meerjaga jagas tosin aastat Väike-Maarja kuluurielu vedanud Harry Veldi.



Muheda moega Erich Meerja oli oma töös laialt hinnatud ja austatud. Tal on ilmunud kuus luulekogu: „Tagasivaade“ (1990), „Ilmavaatleja“ (1995), „Mäe kutse“ (1998), „Liivakella helin“ (2001), „Päevaring ja tähekiir" (2003), „Õunapuud üle aia“ (2005). Ta avaldas arvukalt artikleid ja nupukesi kohalikest sündmustest, aga ka arvamuslugusid, olukirjeldusi. Ta on uurinud ja publitseerinud kodu- ja kultuurilugu juba 1950. aastate lõpust, kui alustas selle kogumise ja bibliografeerimisega.

Koos mõttekaaslase Ilmar Isopiga kirjutas ta estraadikuuldemängu „Rohi mitme häda vastu“, mis oli esimest korda eetris 02.05.1963. a. Režissöör Kaarel Toom; muusikaline kujundaja Arne Oit; osades: Eino Baskin, Jüri Järvet, Alfred Rebane, Katrin Välbe, Laine Mesikäpp, Karl Kalkun, Endel Simmermann, Ants Jõgi, Astrid Lepa, Leida Aru, Ellen Tõkke, Jaanus Orgulas, Tõnu Aav, Ants Korv, Erich Jaansoo, Uno Leies. Kuuldemängu on võimalik ERR arhiivist ka täna kuulata.

Erich Meerja, Väike-Maarja põline raamatukoguhoidja, luuletaja ja kodu-uurija (*.pdf)

Ilve Tobreluts
Valla avaliku teabe ja spordiosakonna juhataja
329 5759

-uudis-:Päästeamet: Soovime kõigile ohutut ja kaunist jaanipüha!
-lisatud-:21.06.2017, 10:29
-sisu-:Jaanipäeval on oluline silmas pidada kõiki ohutusnõudeid, nii vee- kui tuleohutusnõudeid. Jaanipäev on eestlaste jaoks püha, kus ollakse väljas, metsas, tehakse lõket ja minnakse veekogudele. Et jaaniaeg mööduks turvaliselt, kutsub Päästeamet inimesi üles ohutult käituma – tegema ohutult lõket ja kandma veekogule minnes päästevesti.

Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati päästevesti kanda. Hoolitse, et päästevesti kannaksid ka sinu kaaslased. Veesõidukiõnnetused juhtuvad pea alati ootamatult ning paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.

Veekogu ääres viibides hoia oma sõpradel ja lähedastel silm peal ning ära lase neid purjus peaga vette. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Alkoholi tarvitanud inimest võivad tabada koordinatsioonihäired, ta ei tunneta veetemperatuuri ning kipub oma ujumisoskust üle hindama. Suuremas seltskonnas on oluline, et oleks keegi, kes suudab oma kaaslastel silma peal hoida.

Jaanilõkke tegemisel pea silmas, et see on hoonetest vähemalt 15 meetri ja metsast vähemalt 20 meetri kaugusel ning ei asuks kõrgepingeliinide lähedal. Lõkke tegemisel jälgi tuule tugevust ja tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.

Jälgi, et puu või söega köetav grillahi oleks hoonest vähemalt viie meetri kaugusel. Neile, kes otsustavad jaanipühad veeta korteris, tuletame meelde, et rõdul tohib grillida vaid selleks ettenähtud gaasigrilliga. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ettenähtud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.

Nii lõkke tegemisel kui grillimisel tuleb metsas, maastikul kui ka koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud. Lõkkejääkide summutamiseks sobib hästi näiteks pangetäis vett või liiva.
Kodulõkete tegemisest päästeteenistust teavitama ei pea, kuid tuleohutusnõudeid tuleb silmas pidada igal juhul. Avalikel üritustel lõkete tegemine peab olema kooskõlastatud päästeasutusega.

Hoia kindlasti käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda. Loodusesse minnes tee endale selgeks oma täpne asukoht, sest abi saabumise kiirus sõltub teejuhiste täpsusest. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Lisainfo:
Riin Oeselg
pressiesindaja
+372 628 2058 | +372 5108474 (434)
riin.oeselg@rescue.ee
www.paasteamet.ee 
 

-uudis-:Elroni rongide pühadeaegne sõidugraafik
-lisatud-:21.06.2017, 12:00
-sisu-:Võidupüha ja jaanipäeva nädalavahetusel sõidavad Elroni rongid puhkepäevase graafiku järgi.

Ida- ja Kagusuuna rongid sõidavad alates 22. juunist pühapäevase graafiku järgi, Edela- ja Läänesuuna rongid sõidavad puhkepäevaste sõiduplaanide järgi alates 23. juunist.

Ida- ja Kagusuuna sõiduplaanid:
Tallinn-Rakvere/Narva, Tallinn-Tartu, Tallinn-Aegviidu, Tartu-Jõgeva, Tartu-Valga ja Tartu-Koidula-Piusa liinil kehtib 22. juunil tavapärane reedene graafik ning 23.-25. juunil sõidavad rongid pühapäevase graafiku alusel.

21.–26. juunil Tallinn-Tartu liinil remonte ei toimu, mistõttu asendusbusse ei kasutata ja rongid sõidavad kogu liini ulatuses.

Kõik sõiduplaanid on leitavad sõiduplaani otsingust (www.elron.ee) reisi kuupäeva sisestamisel või kodulehelt: http://elron.ee/avaleht/soiduplaan

Soovime kaunist võidupüha ja meeleolukat jaanipäeva!

Eesti Liinirongid AS on kaubamärgi Elron (www.elron.ee ) all tegutsev riigile kuuluv ettevõte, mis pakub kiiret, mugavat, turvalist ja keskkonnasõbralikku ühistransporti elektri- ja diiselrongidega kõigil Eesti rongiliinidel. 2016. aastal tehti Elroni rongidega 6,8 miljonit reisi, mis on 4% rohkem kui 2015. aastal. Käesoleva aasta maikuus püsis sõidugraafikus 99,81 protsenti elektrirongidest ja 99,57 protsenti diiselrongidest.

Täiendav informatsioon:
Liina Hallik, Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht
Tel: 6 737 416; e-post: liina.hallik@elron.ee

-uudis-:Vallavolikogu istung
-lisatud-:21.06.2017, 13:45
-sisu-:Väike-Maarja Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 29. juunil 2017 kell 17.00 Väike-Maarja seltsimaja suures saalis.

PÄEVAKORD:
1. Küsimuste lahendamise delegeerimine – ettekandja Peeter Rahnik
2. Väike-Maarja valla eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse taotlemise ja kasutamise kord – ettekandja Katrin Selbak
3. Väike-Maarja valla arengukava ja eelarvestrateegia 2018-2021 kinnitamine, 1. lugemine– ettekandjad Indrek Kesküla ja Maie Tiits
Info:
1) volikogu esimehe info
2) vallavanema info

Eelnõud