Sündmuste kalender - 23-08-2017


Sündmuste kalender
E T K N R L P
 1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31    
Nädala eelinfo
39. nädal
38. nädal
Ametlikud teated
*Rahandusministeeriumi info haldusreformi jätkumise kohta
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kus osaled huvitegevuses?
Koolis
Muusikakoolis
Seltsimajas/ rahvamajas
Noortekeskuses
Spordihoones
Ebavere tervisespordikeskuses
Mudelihallis
Ei osale huvitegevuses
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 544
Kasutajaid: 645
Foorumis teemasid: 113
Foorumis postitusi: 297
Koostööpartnerid

23-08-2017

23-08-2017 lisatud uudised

-uudis-:Uuenes mittetulundusliku tegevuse toetamise kord
-lisatud-:23.08.2017, 10:09
-sisu-:Väike-Maarja Vallavolikogu võttis 29. juunil vastu määruse „Väike-Maarja valla eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse taotlemise ja kasutamise kord

Määrusega tunnistati kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 26.09.2013 määrus nr 20 „Väike-Maarja valla eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse taotlemise ja kasutamise kord” koos lisadega ning kehtestati uus kord. Määrus jõustus 08.07.2017 ning 12.07.2017 kinnitas vallavalitsus uued taotlus- ja aruandevormid

Uue korra koostamise eesmärk oli selgemalt sätestada toetuse taotlemise tingimused ning võimaldada vajadusel taotlus- ja aruandevormide paindlikumat ja operatiivsemat kaasajastamist. Eelnõu väljatöötamise kavatsusest teavitati mittetulundusühingute esindajaid külade ümarlaual 17.05.2017 ning eelnõu koostamisse kaasati mittetulundusühingute esindajad. Eelnõud arutati 09.06.2017 vallavalitsuse istungil ja täiendati vallavalitsuse ettepanekute alusel.

Määrus reguleerib Väike-Maarja valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ning külaliikumise, seltsitegevuse ja kohaliku omaalgatuse edendamiseks toetuse taotlemist, menetlemist, eraldamist ja kasutamise üle järelevalve teostamist. Toetust võivad taotleda ühendused, kes on registreeritud ja tegutsevad Väike-Maarja valla haldusterritooriumil ning kelle põhikirjaliste või lepingujärgsete eesmärkide hulka kuulub Väike-Maarja vallas kultuuri-, noorsoo- ja spordialase tegevuse arendamine või elukeskkonna parendamine või kohaliku omaalgatuse arengule kaasa aitamine, või kes on registreeritud ja tegutsevad põhiosas väljaspool Väike-Maarja valda, kuid kelle tegevusest saavad Väike-Maarja valla elanikud olulist kasu.

Uue korraga parandati ja täpsustati kehtiva korra sõnastust ning tehti korras mõned suuremad muudatused, sh lisati taotleja avalikes huvides tegutsemise nõue, täpsustati omafinantseeringu määra ning jäeti ära mitterahalise omafinantseeringu võimalus.
Uue korra kohaselt on valla eelarvest eraldatav toetus ühekordse toetuse puhul maksimaalselt 90% eelarvelisest kogumaksumusest ja projektitoetuse puhul maksimaalselt 90% projekti kaasrahastaja poolt nõutavast minimaalsest omafinantseeringust, kuid nii ühekordse kui projektitoetuse puhul mitte rohkem kui 2000 eurot. Erandjuhtudel on vallavalitsusel õigus eraldada toetust neid maksimummäärasid ületavas summas. Varem kehtinud korras oli sätestatud, et ühekordse ja projektitoetuse andmise otsustab alates 5000 eurost volikogu.

Endiseks jäid vallavalitsusele taotluste esitamise tähtajad:
• järgmiseks eelarveaastaks tegevustoetuse saamiseks jooksva eelarveaasta 15. oktoobriks;
• järgneva aasta esimeseks poolaastaks planeeritavate ürituste korraldamiseks üldjuhul jooksva eelarveaasta 15. detsembriks;
• jooksva aasta teiseks poolaastaks planeeritud ürituste ja ühistegevuste korraldamiseks üldjuhul jooksva eelarveaasta 15. maiks;
• projektitoetuse saamiseks erinevatest fondidest ja programmidest rahastatavatele projektidele kogu eelarveaasta jooksul.

Erandjuhtudel, kui taotlust ei saanud põhjendatult esitada eelnimetatud kuupäevadeks, võib ühekordse toetuse taotluse esitada ka taotlustähtaegade vahelisel ajal. Toetust võib taotleda ja kasutada ainult nende tegevuste ja kulude osas, mida tehakse pärast taotluse esitamist. Taotluse esitamise ajaks tehtud kulutustele ning toimunud või alustatud tegevustele toetust ei eraldata.

Tegevustoetuse eraldamise otsustab vallavalitsus pärast vallaeelarve vastuvõtmist volikogu poolt. Ühekordse ja projektitoetuse eraldamise otsustab vallavalitsus hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Vallavalitsus teatab taotlejale toetuse eraldamisest või eraldamata jätmisest kirjalikult kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse langetamisest. Vallavalitsus sõlmib toetuse saajaga lepingu ühe kuu jooksul arvates otsuse langetamisest. Sõlmitud toetuslepingu alusel kannab vallavalitsus toetussumma üle toetuse saaja arvelduskontole. Toetuslepingus nimetatud tähtajaks esitab toetuse saaja vallavalitsusele toetuse kasutamise lõpparuande vallavalitsuse kinnitatud vormil koos tõenditega valla eelarvest eraldatud toetuse ja taotleja omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuslepingu tingimuste muu rikkumise korral on vallavalitsusel õigus toetusleping üles öelda ja nõuda saadud toetuse kas täielikku või osalist tagastamist.

Palume edaspidi mittetulunduslikuks tegevuseks toetuse taotlemisel järgida kehtivaid tähtaegu ning kasutada uus taotlusvorme.

Lisainfo:
arendusnõunik Katrin Selbak
e-post katrin.selbak@v-maarja.ee
telefon 329 5766

-uudis-:Valla meistrivõistlustest jalgpallis
-lisatud-:23.08.2017, 13:47
-sisu-:Sel aastal toimusid Väike-Maarja valla meistrivõistlused jalgpallis 19. augustil. Ilmataat oli ka sel korral jalgpallilahinguid toetamas kuuma ilmaga. Kokku oli tulnud viis võistkonda.

Kolmanda koha sai võistkond Pallivõlurid, kes alistas kolmanda koha mängus võistkonna FC Triigi. Teise koha sai võistkond Retro, kes pidi sel aastal tasavägises finaalheitluses tunnistama võistkonna 99 Problems paremust.

Võiskonnast Retro selgusid turniiri parim väravavaht Urmas Kangur ja suurim väravakütt Kaupo Sikk. Võitjate võistkonna mängija Rasmus Rikken oli turniiri resultatiivseim söötja ning turniiri parimaks mängijaks valiti Radžo Seidov.

Mängude vahepeal said kohale tulnud jalgpallurid oma oskused proovile panna hokiklubi HC Väike-Maarja poolt korraldatud kõksimisvõistluses. Igast võistkonnast osales mängus kaks pallurit. Võistlus seisnes selles, et iga jalgpallur pidi tühjas jalgratta rehvis seistes palli ühe jalaga enda ees kõksima. Võistluse võitis Kert Arviste, kes kõksis palli 117 korda.

Korraldajad tänavad ka võistlustele oma õla alla pannud sponsoreid Ralfi Veosed OÜ, Aasa tänava saunaklubi, Väike-Maarja spordihoone, OÜ Golden Hair, Andri Part, MTÜ Mustemokad ja HC Väike-Maarja.

Võistkondade paremusjärjestus:
1) 99 problems (Sander Klaan, Taimo Tiimus, Rasmus Rikken, Gert Aas, Tarmo Kivipõld, Radžo Seidov ja Tanel Laumets);


Võistkond 99 problems

2) Retro (Urmas Kangur, Teet Dimitriev, Rainer Teidla, Sten Anslan, Mihkel Niinemets, Rivo Täheste, Kaupo Sikk ja Risto Jakobson);


Võistkond Retro

3) Pallivõlurid (Peeter Ilves, Reijo Matikainen, Tauri Kivipõld, Mark Liivalaid, Mairo Kivipõld, Gustav Aasumets ja Rainis Kööp);


Võistkond Pallivõlurid

4) FC Triigi (Toomas Saage, Jaanus Kaskema, Eerik Sillamaa, Andres-Märtin Metsallik, Geijo Savolainen, Reimo Raudla ja Edward Heldur Kurim);
5) Simuna (Erkki Sillamaa, Madis Sillamaa, Virmo Tammemägi, Peeter Ott, Kert Arviste, Rene Põldmaa, Kevin Sinijärv, Sergei Kunder).


Mark Liivalaid kõksimisvõistlusel. Foto: 4 x Keiri Tammemägi

Kätlin Pohlak

-uudis-:Väike-Maarja naiskodukaitsjad kinkisid sügava puudega poisile selga toetava tooli
-lisatud-:23.08.2017, 15:17
-sisu-:Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna naised keetsid vanaemade-aegsel meetodil tõrvaseepi, mille müügiga kogusid vahendeid skolioosi põdevale Erikule individuaalse tooli soetamiseks.


Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver, Eriku ema Liis Niinemets ning naiskodukaitsja ja Porkuni kooli kasvataja Ellen Sepp Eriku tooli võimaluste üle arutlemas. Foto: Kristel Kitsing

Rasvast, linaõlist, männitõrvast ja seebikivist keedetud tõrvaseepide müügist koguti heade inimeste abiga kokku pea 700 eurot, mis kattis tooli tellimiseks vajaliku 10% omaosaluse. Istme valmistas Ortoosimeister OÜ.

Väike-Maarjas elava ja Porkuni koolis õppiva 10-aastase Eriku selgroog on deformeerunud ja selle süvenemist pole võimalik takistada mingil muul moel. „Erikule oli vaja sellist individuaalset tooli, mis toetaks tema istumisasendit – see takistab skolioosi süvenemist,“ selgitas Eriku ema Liis Niinemets. „See ei ole lühiajaline abivahend, vaid pikaajaline, ja ta kasutab seda igapäevaselt ka koolis, et ta saaks seal rahulikult teha oma koolitükke,“ lisas Eriku ema.

Puudega lapse ema sõnul pole ta pojal võimalik pikaajaliselt iseseisvalt istuda ja koordineeritult käsi liigutada. „Kui asend on tooli abil fikseeritud, siis saab ta oma käsi paremini sihipäraselt kasutada,“ jutustas naine.

Seda, kui kaua Erik tooli kasutada saab, ei osanud Niinemets ette prognoosida. „Me ei tea, kui kiiresti ta kasvab, aga kui ta kasvab sellest hetkeseisust välja, siis saab seda tooli pikendada,“ rõõmustas Niinemets ning kiitis Väike-Maarja jaoskonna hakkajaid naisi abi ja ettevõtlikkuse eest.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri sõnul pole Erik tavaline koolipoiss vaid hoopis üsna eriline. „Samas vajab ta igapäevaseks toimetulekuks mitmeid abivahendid: ratastool, funktsionaalkäru ja -tool, seisulaud, pesutool, ortoosid, ortopeedilised jalanõud,“ loetles Mikiver. „Eriku kasvades muutuvad ka tema vajadused abivahendite järele ning mul on hea meel, et meie naised tahavad koos head teha,“ lisas esinaine. „Loomulikult tänan ma kõiki inimesi, kes meilt tõrvaseepi on tellinud või ostnud. Nähes Eriku silmis naeratust, tean, et te kõik olete sellele kaasa aidanud.“

Jõuludeks on Väike-Maarja naiskodukaitsjatele saabunud tõrvaseebi tellimused Eesti Joonisfilmilt ja Tallinfilmilt. „Alustame uue laari seebi keetmist juba septembris,“ rääkis Mikiver innustunult tulevikuplaanidest. Samas märkis ta ka, et kõige olulisem on Eriku ja tema pere jaoks aeg, mida kahjuks raha eest osta ei saa. „Kuna õpin sotisaaltööd, siis olen pakkunud ennast ka pereemale Eriku hoidmisel abiks. Suvel Porkuni kool puhkab, aga laps vajab ju 24/7 hoidmist ja toitmist,“ selgitas Mikiver. „Igal võimalikul juhul pingutame oma jaoskonna naistega, et selle pere olukorda kergendada ning teeme seda suurima rõõmuga,“ rõhutas Väike-Maarja jaoskonna esinaine.

Kui Erik ja tema kaksikvend sündima hakkasid, jäi abi kiirest haiglasse jõudmisest hoolimata õigel ajal osutamata. Paari tunni pärast tuli ilmale kaks vaikset vennakest, kes ei hinganud ja kelle südamed enam ei löönud. Erik toodi elule tagasi, vend jäigi ingliks.

Eriku esimesed elukuud möödusid Tallinna lastehaigla intensiivravi osakonnas. Lapse seisund oli üliraske: ta ei hinganud, paljud organid ei funktsioneerinud, ta ei osanud neelata, köhida, imeda. Arstid olid kindlad, et sünnitrauma tagajärjel on tekkinud raske ajukahjustus. Prognoose ei söandanud teha keegi.

Eriku arst kirjutas tema haigusloos, et pärast sündi kujunesid lapsel rasked arenguhäired. Laps vajab palju igapäevast abi ja järelevalvet. Neelamisraskuste tõttu tuleb kogu toit enne söötmist peenestada. Erikut tuleb toita, sest lapse käed ja jalad ei allu peremehe korraldustele. Peamine liikumisviis on rullimine mööda põrandat. Õues saab poiss käia vaid ratastooli või käru abil. Hoolimata sellest, et Erik on väga taibukas, laseb tema autistlik meel sellel välja paista vaid siis, kui tal endal on selleks soov või vajadus.

Erik on kõnetu, kuid mõistab ümbritsevat ja temale öeldut. Vastata püüab ta lihtsamate viibete või pearaputuste toel. Erikul on välja kujunenud ka epilepsia, mis ei lase tal tavapärasel moel uinuda ega sügavasse unne vajuda.

Igapäevaseks toimetulekuks vajab ta mitmeid abivahendid: ratastool, funktsionaalkäru ja -tool, seisulaud, pesutool, ¬ortoosid, ortopeedilised jalanõud. Lapse kasvades muutuvad ka vajadused abivahendite järele.

 
Kristel Kitsing 
Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond