Turism / Kombineeritud matkad ja ekskursioonid / 10 mõisa ring Pandiveremaal


Eesti Vabariik 100
Georg Lurich
Sündmuste kalender
E T K N R L P
  1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30    
Tänased üritused
Väike-Maarja Õppekeskuse 55. aastapäev
Simuna naisteklubi keskpäevakohvik
Nädala eelinfo
47. nädal
46. nädal
Ametlikud teated
*Väike-Maarja Vallavalitsus läheb üle e-arvetele
*Rahandusministeeriumi info haldusreformi jätkumise kohta
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Koostööpartnerid

10 mõisa ring Pandiveremaal

13.sajandil Eestisse tunginud ristisõdijad panid aluse balti-saksa kogukonnale. 700 aasta jooksul kuulus neile Eestis nii majanduslik, poliitiline kui kultuuriline ülemvõim. Nende seast kerkis esile silmapaistvaid teadlasi, kirjanikke ja kunstnikke. 1710-1918, kui Eesti kuulus Venemaa koosseisu, säilitasid baltisakslased eristaatuse - siin aeti asju saksa keeles ja esikohal oli luterlik kirik. Tänu heale, enamasti Euroopas omandatud haridusele, leidsid paljud baltisakslased rakendust tsaari õukonnas Peterburis.

Alles Eesti Vabariigi loomisega 1918.a. kaotasid baltisakslased lõplikult oma juhtpositsiooni siinses elus. Noor Eesti Vabariik tegi maareformiga lõpu balti-sakslaste majanduslikule üleolekule - riigistati mõisate maad. Baltisaksa kogukond lahkus Eestist enne II maailmasõda Hitleri kutsel.

Porkuni mõisKauni järve kaldal asub Porkuni mõis. Juba 15.sajandil ehitatud kastell-linnust meenutab tänapäeval ainult väravatorn, kus töötab ainulaadne Paemuuseum. 17.sajandil kuulus Porkuni mõis Tiesenhausenitele. Selle perekonnaga seostatakse legendi mõisapreilist, kes keelatud armastuse pärast uputati Porkuni järve. 1869.a. sai Porkuni omanikuks Ludvig von Rennenkampff, kes lasi ehitada uue esindusliku nn. Porkuni lossi. 1924-1994 töötas seal kurtide kool.

Foto altarimaalist. Fotograaf: Avo SeidelbergFoto vitraažaknast. Fotograaf: Avo SeidelbergVäike-Maarja gootistiilis kindluskirik pärineb XIV sajandi II poolest. Altarit kaunistab baltisaksa kunstniku E.F.Lipharti maal "Tulge minu juurde" (1902.a.). Pilku püüab vitraažaken "Jeesus lapsukesi õnnistamas". Väike-Maarja kirikuaeda on maetud mitmeid tuntuid baltisakslasi: meresõitjad von Krusensternid, kirikuõpetajad Knüpfferid jt.
Vaata. ka: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/

Suurele Rennenkampffide suguvõsale kuulus mitmeid mõisaid Virumaal näiteks Pandivere, Rakvere ja Vao. Viimase kohta pärinevad esimesed kirjalikud teated 1442.aastast. Von Rennenkampffide pere omandas Vao mõisa XVIII sajandi I poolel ja alustas mõisaansambli plaanipärast ehitamist. Vanim hoone Vaos on kohalikust paekivist tornlinnus (praegune muuseum), mis rajati tõenäoliselt juba XIV sajandil.

Vao tornlinnusVao torn korrastati kohaliku sovhoosi poolt 1986.a.
Esimesel korrusel asuv väljapanek tutvustab Vao mõisa ja Rennenkampffide suguvõsa ajalugu. Teise korruse kaminaruumi kaunistavad tänapäeval valmistatud vitraažid ja mööbel.
Vaata ka: Vao tornlinnus-muuseum

Vao lähistel asub Kiltsi mõisaansambel - Kiltsi mõis. Fotograaf: E. Gresmannüks suurejoonelisemaid ja omapärasemaid Eestis. Loss püstitati keskaegse XIV-XV sajandist pärineva linnuse varemeile. Selle varaklassitsistlikus stiilis mõisahoone ehitas Johann von Benkendorff, kes omandas Kiltsi mõisa 1784.a.
19. saj. kuulus Kiltsi loss von Krusensternidele. Adam Johann von Krusenstern juhtis esimest vene ümbermaailmareisi (1803-1806), mille põhjal koostas "Lõunamere atlase" - täpseima merekaartide kogu-miku Vaikse ookeani kohta XX sajandi alguseni. Admiral suri Kiltsis 1846. aastal, tema põrm sängitati tsaar Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse.
A. J. von Krusensterni poeg Paul Theodor von Krusenstern ja pojapoeg Otto Paul von Krusenstern olid samuti kuulsad meresõitjad ja maadeavastajad.
Vaata ka: Kiltsi loss ja admiralituba. Park ja õpperada

Alates 1920. aastast on Kiltsi lossis kool. Kunagiste omanike kuulsat ajalugu tutvustatakse tornis asuvas toas.

Varangu mõis. Fotograaf: A. SeidelbergTuntud Vene riigitegelane ning tsaar Nikolai I sisepoliitika peamine teostaja krahv Aleksander Benckendorff oli Varangu mõisa omanik. Selle mõisa praegu taastamisel olev peahoone ehitati 18.-19.sajandi vahetusel. Häärberi varaklassitsistliku raiddekoori juures kasutati peeneteralist paekivi. See kallis viimistlusviis oli Eestis üliharv.

Samas stiilis, sama Tartu ehitusmeistri J. H. B. Walteri poolt ehitatud Liigvalla mõisahoone, mis samuti praegu taastamisel, kuulus ka Benckendorffidele. Herman von Benckerdorff (1815-1883) oli üks 12-st Järvamaa mõisnikust, kes avas Atastes eestlaste jaoks õpetajate seminari (1837-1854).

Avanduse mõis. Fotograaf: A. Seidelberg1849.aastast oli Avanduse mõis koduks Peterburi Teaduste Akadeemia presidendile ja Venemaa Geograafia Seltsi esimehele admiral Friedrich Benjamin Lütkele. Avandusel veetis teadlane kõik oma teadustööst vabad hetked.
Vaata ka: Ringreis Väike-Maarjast Simuna kaudu - Avanduse mõis

Määri mõisahoone 20. saj. alguses. Hävinenud.5 kilomeetri kaugusel Avandusest asus Määri mõis, kus sündis väljapaistev arstiteadlane kirurgia-professor Werner Zoege von Manteuffel. Kogu Venemaa ulatuses võttis ta esimesena kasutusele kummikindad. 1903.a. tegi ta esimese südame­operatsiooni Eestis.
Vaata ka: Ringreis Väike-Maarjast Simuna kaudu - Määri

Simuna kirikSimuna kirik, 13.saj arhitektuurimälestis, ehitati kolmelööviliseks kodakirikuks 15. saj. Viimane ümberehitus oli 1885-1886. Gustav Normanni oreli sai kirik 1889.a. Pastoriteks on olnud 4 põlvkonda Pauckereid, kelle hulgast sirgunud kultuuritegelasi, teadlasi professoreid, doktoreid, sõjaväelasi. Simuna kirikaias asub von Neffide suguvõsa hauaplats, kuhu on maetud ka C. T.von Neff.
Vaata ka: Ringreis Väike-Maarjast Simuna kaudu - Simuna kirik ja kirikuaed



Muuga mõisMuuga neorenessansliku härrastemaja lasi ehitada aastail 1866-1872 kunstnik Carl Timoleon von Neff oma väärtusliku kunstikogu hoidmiseks. C.T.von Neff maalis portreid (ka tsaari perekonda), piibli ja mütoloogia ainelisi ning olustikulisi maale s.h. eesti talupoegadest. Tsaar Nikolai I soosingu võitis ta Peterburi Aleksandri kiriku jaoks tehtud maalidega. C.T. von Neff oli Peterburi Kunstiakadeemia professor ja Ermitaazi konservaator.

Roela mõisRoela mõisas elas oma elu viimased aastakümned vene meresõitja ja Arktika uurija Ferdinand von Wrangel. Ta juhtis vene ümber-maailma reisi aastail 1825-1827. 1830-1835 oli F. von Wrangel Vene Ameerika kolooniate ülemvalitseja. Vana Roela mõisahoone kõrvale ehitatud kool kannab aastast 1999 Wrangelli nime, seal on temast ka näitus.

Roela-UuemõisaVeidi kaugemal metsas asuva Roela-Uuemõisa on Wrangelli otsesed järeltulijad tagasi ostnud ja restaureerinud heimat-stiilis, valge pitskrohv vastandub tumedates toonides puitdetailidele ja kindel peafassaad puudub.

Küti mõisTagasihoidliku hilisbaroki hoonete hulka kuuluva Küti mõisaga seostub kunstnike Kügelgenide suguvõsa. Maastikumaalija Karl Ferdinand von Kügelgen elas Kütis 1816-1828, kus teda tihti külastas ka tema kaksikvend, tuntud portretist Gerhard Franz von Kügelgen. Küti mõisa kodukoolis sai esimese kunstihariduse lisaks mõlema poegadele ka C. T. von Neff.

Gooti stiilis 15.saj. Viru-Jaagupi kodakiriku aeda on maetud Roela mõisa omanik F. von Wrangell ja balti-saksa maalikunstnik Carl Sigmund Walther.

Lasila mõis1860. aastal ehitatud klassitsistliku plaanilahendusega neorenessantlike joontega Lasila mõisahoone muudavad uhkeks neogooti stiilis tornid. 19. saj. algul kuulus mõis Baeride suguvõsale, kus tuntud loodusteadlane Karl Ernst von Baer veetis lelle juures oma lapsepõlve. 1976.a .asub maja ees tiigi kaldal K. E. von Baeri mälestuskivi.