Turism / Mõisad ja kirikud / Porkuni mõis


Eesti Vabariik 100
Georg Lurich
Sündmuste kalender
E T K N R L P
  1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30    
Tänased üritused
*Valla meistrivõistlused koroonas
*Kadrinädal raamatukogus
*Rahvusliku motiiviga riiete müük Väike-Maarjas
*Rahvusliku motiiviga riiete müük Simunas
*Tubane teisipäev
Nädala eelinfo
47. nädal
46. nädal
Ametlikud teated
*Väike-Maarja Vallavalitsus läheb üle e-arvetele
*Rahandusministeeriumi info haldusreformi jätkumise kohta
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Koostööpartnerid

Porkuni mõis

(Väike-Maarja kihelkond,  Schlosh Borkholm)

Ajalooliselt on Porkuni alad 1240. aastast kuulunud Tallinna piiskoppidele. Mitmed uurijad on avaldanud arvamust, et 13. sajandi algul võis praeguse Porkuni järve keskel asuval Küngassaarel  olla eestlaste muinaslinn, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole.

1477-1479. aastatel laskis Tallinna piiskop Simon von der Borckh (kelle järgi koht edaspidiseks ka nime –Borckholm—Porkuni sai )  ehitada saare põhjaotsale kivilinnuse. Linnuse eluiga oli aga lühike: 1558. a. Liivi sõja käigus  purustatud linnus kaotas sõjalise tähtsuse ja hakkas vaikselt lagunema.

17. saj  algusest  on Porkuni alad kuulunud Baltisaksa mõisnike suguvõsadele:
Porkuni loss kuulus 19. saj Essenitele. Salanõunik ja kammerhärra Magnus von Essen (1796-1869) oli Eestimaa Rüütelkonna peamees (1845-47) ja Liivimaa tsiviilkuberner (1847-62).  Nende tütar Stephanie abiellus perekonna ainukese tütrena Ludwig Otto von Rennenkampffiga (1822-1881) Pandiverest. Viimane sai endale kogu kihelkonna suurima mõisa koos Porkuni lossiga, samuti Mõisamaa ja Tammiku mõisa Simuna kihelkonnas ning Järvajõe mõisa Järvamaal.

Kuberner Essenist räägitakse mitmesuguseid legende. Kunagi olnud endise Vao küla elaniku Linda Veisbergi (sünd Meibaum) ema-ema Koonu mõisas pesutüdrukuks. Pesnud pesu ja käinud Porkuni järves loputamas, hiljem pannud pesu järve äärde põõsastele tahenema. Kord sõitnud kuberner mööda ja küsinud,  mis nartsud seal põõsastel vedelevad. Pesutüdruk vastanud: “See on paruniproua pesu”.

Essen olevat toonud Riia raekoja vana kella Porkunisse ja seadnud selle vana piiskoplossi väravatorni üles.

1869 – 1920 (1939 ) olid mõisa omnikeks Rennenkampffid

1870 – 1874 ehitas Ludvig von Rennenkampff Porkunisse kivist häärberi (neogooti stiilis). 1920. aastal mõis riigistati. 1924.a anti mõisasüda Riigi Kurttummade Koolile, mis oli asutatud 1866.a Vändras ja millele Eesti Vabariigi algaastail paremaid ruume otsiti.

(1955.aastal valmis lossi vastu arhitekt Raul Kivi projekti järgi uus kurtide koolimaja.)

Mõisa maad jagati maareformi järgi elanikele. Ernst Magnus von Rennenkampffil õnnestus  enamus Porkuni keskuse maid tagasi osta (va koolile eraldatud alad). Püsima jäid ka Porkuni Kännukülla mõõdetud väiketalud. E. von Rennenkampff lahkus Eestist 1939 a. Talle kuulunud aladele asutati 1940. aastal Porkuni sovhoos, mis sõja ajal küll kaotati, kuid hiljem tegutses selle nime all 1952. aastani, mil temast sai Põdrangu sovhoosi üks osakond. Kännukülast moodustati 1949. aastal Porkuni kolhoos, mis hiljem mitmete liitumiste tulemusena ühines Väike–Maarja kolhoosiga ja on siiani säilitanud oma ajaloolise sideme Väike-Maarjaga (14. sajandi II poolest Väike- Maarja kihelkond). Põhiosa Porkunist on aga majanduslike ühinemiste tulemusena praegu ka administratiivselt liidetud Tamsalu vallaga.

Vt. ka 10 mõisa ring Pandiveremaal