Kultuur / Väike-Maarja Seltsimaja / Ajalugu


Sündmuste kalender
E T K N R L P
   1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30   
Tänased üritused
Jumalateenistused
Nädala eelinfo
26. nädal
25. nädal
Ametlikud teated
*Rahandusministeeriumi info haldusreformi jätkumise kohta
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Mille üle tunned Väike-Maarja vallas uhkust?
Äntu järved
Kiltsi mõis
Mitmekesised sportimisvõimalused
Meie inimesed ja koostöö
Meie kultuurilugu ja traditsioonid
Koolivõrk ja panus noortesse
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 542
Kasutajaid: 641
Foorumis teemasid: 113
Foorumis postitusi: 297
Koostööpartnerid

Ajalugu

1912. aastal ehitatud Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi Maja on üks ilus näide meie vanaisade tahtest, sellest, mida innukuse ja hea pealehakkamisega võib kultuuri heaks teha. Juba enne maja valmimist oli siinmail aktiivne kultuurielu - tegutsesid koorid ja orkestrid. Tõsisem kultuuritegemine sai alguse 1875. aastal, mil köster Voldemar Eichhorn kutsus ellu laulukoori. Sellest innustus kihelkonnakooli õpetaja Gustav Mälk, kes asutas 1896. aastal pasunakoori. Märt Meos ja Jakob Liiv andsid hoogu juba sügavamale muusikaharrastusele, mille esimeseks suursündmuseks Väike-Maarja  esimene laulupäev 7. juunil 1910. aastal. 1883. aastal lavastas Jakob Liiv Väike-Maarja ajaloos esimese näidendi. Etendus esitati Lurichi küünis, mis asus praeguse seltsimaja ees parkimisplatsi kohal ja mis lammutati Põllumeeste Seltsimaja ehitamisel 1912. aastal. Ruumikitsikust ja selle takistavat mõju kultuurielule hakati kohapeal tunnetama juba 19. sajandi eelviimasel kümnendil. 1910. aastal ostis Põllumeeste Selts ära A. Lurichi talu. Soodsat situatsiooni taibates tuli kihelkonnakooli juhataja Märt Meos välja mõttega, et Väike-Maarja vajab hoonet, kus saaks kooride ja orkestrite tegevuse ja ka draamaharrastusega rohkem tegeleda ning ühtlasi suuremaid pidusid, koosolekuid ja näitusi korraldada. Ideed hakkas kohe innukalt propageerima kirjanik ja raamatukaupmees Jakob Liiv.

Maja valmis erakordselt kiiresti – 6. mail 1912. aastal pandi nurgakivi ning tänu Märt Meose ja Jakob Liivi aktiivsele eestvedamisele peeti avapidustused sama aasta 22. ja 23. detsembril. Põllumeeste Seltsi avamine tähendas kohalikus muusikaelus ja lavategevuses märgatavat elavnemist. Tegutsesid mees-, sega- ja pasunakoor ning sümfoniettorkester. 1912. aastal asutas Tuudur Vettik kaasõpilastest segakoori.

I maailmasõda mõjus isetegevusele pidurdavalt, kuid siiski toimusid peod, mille sissetuleku eest osteti uusi instrumente ja avati mälestussammas Jakob Tammele. 19. märtsil 1922. aastal toimus Väike-Maarjas Muusikaseltsi avakoosolek. Muusikaseltsi nime all jätkasid oma tegevust segakoor ja puhkpilliorkester. 1925. aasta jaanuaris loodi seltsi juurde näitetrupp. Koorilaulutraditsioon tugevnes ja võeti osa laulupidudest. Toimusid teine, kolmas ja neljas laulupäev, kus oli palju osavõtjaid.

Pärast II maailmasõda sai Põllumeeste Seltsi majast Väike-Maarja Rahvamaja, kus esijalgu toimusid vaid kinoetendused. Pidusid peeti harva, koguneti vaid tähtpäevade puhul. Tegevus elavnes, kui 1950. aastal sai rahvamajast rajooni moodustamise järel rajooni kultuurimaja ja isetegevus hakkas taas jalgu alla saama. 22. juulil 1951. aastal peeti Porkunis Väike-Maarja Rajooni esimene laulupäev, teine laulupäev 1952. aastal, kolmas 1954. aastal, neljas 1955. aastal, viies 1959. aasta ja kuues 1960. aastal. Kui Väike-Maarja rajoon 1962. aastal Rakvere rajooniga liideti, hakkasid siinsed koorid, orkestrid ja tantsurühmad osa võtma Rakvere rajooni laulupidudest. 1953. aastal asutas T. Karis estraadiorkestri, mis tunnistati vabariigis auhinna vääriliseks.

Alates 1957. aastast toimus kultuurimajas intensiivne lavategevus Asta ja Jullo Talpsepa juhendamisel. Igal aastal tuli välja 2-5 lavastust. Nimetagem neist vabaõhulavastusi "Tasuleegid", Tammsaare "Elu ja armastus", "Parvepoisid" jne. Suurepärased lavadekoratsioonid valmistas kultuurimaja töötaja Harri Veldi.

Väike-Maarja rajooni ajalehe teatel organiseeriti 1955. aastal kultuurimaja juurde rahvatantsuring Virve Alevi ja hiljem Elsa Stube juhtimisel. Väljapaistvamaid tulemusi saavutati 1957. aastal, kui rühma käis juhendamas Ellen Veersalu Rakverest. 1958. aastal sai tantsuringi hingeks Maie Orav. Rühma saatjaks oli Harri Veldi. Maie Orava õhutusel hakkasid hiljem tantsu õpetama Ilme Sein ja Aino Lukman. Mõlemad on tänaseni tantsurühmade juhid.

Väike-Maarja muusikaelus on kandev roll olnud Heino Seinal. Tema juhatuse all laulsid segakoor, meeskoor, mees- ja naisansambel, solistid ning tuntud oli Heino juhendatav estraadiorkester. Samuti oli Heino saatjaks segarahvatantsurühmale.

Puhkpill tegutses 60. aastatel stabiilselt Jakob Aru ja Erich Venigu juhtimisel. 1970. aastatel jäi orkestri ette E. Venig üksi, kes oli samal ajal ka kultuurimaja direktor. Alates 1975. aastast, kui E. Venig pensionile jäi, lõpetas tegevuse ka puhkpilliorkester. Vaikus kestis 20 aastat. Tõsi küll, väikene 5-6-liikmeline puhkpilliseltskond, mida juhendas Vallo Taar, tegutses aastatel 1984-1990, käidi isegi tarifitseerimas. 1995. aasta sügisel taaselustas Vallo Taar Väike-Maarja pasunakoori tegevuse.

Pärast Väike-Maarja rajooni liitmist Rakvere rajooniga 1962. aastal, tegi kultuurimaja tase mõningast vähikäiku. Õnneks pani allakäigu seisma segakoor, mis sai 1969. aastal uueks dirigendiks imetlusväärse lauluentusiasti Arnold Kasemaa (10.9.1915-18.3.1999).

Kultuurimaja mainele andis vaieldamatult hinnatavat lisa asjaolu, et hoonest sai kümneks aastaks kohaliku rikka ühismajandi kontor-kultuurikeskus. 1979-1980 tegi kolhoos kultuurimajas kapitaalremondi. Ruumide kujunduse kavandas kombinaat Ars. Projekti juhtis Aili Nurk. Saali pikad kardinad, lava eesriie ja dekoorid on tekstiilikunstnik Peeter Kuutmaalt. Fuajee saalipoolsele seinale maalis Eva-Aet Jänes maast laeni ulatuva fresko "Maarjapäevad". Saali lõunaküljel paiknevasse jalutussaali pandi Georgi Markelovi 1981. aastal loodud seinaplaat Jakob Liivi ja Märt Meose bareljeefiga. Plaadil on Jakob Liivi tekst: "Võib olla, et teie lapselapsed, vahest ka Väike-Maarja ajalugu mind kord tänulikult mäletab, et olin aktiivsemaid mehi Märt Meose kõrval seltsimaja ehitamisel." Ühtlasi paigutati ruumi Markelovi voolitud Georg Lurichi portreebüst. Valgustid kavandas metallikunstnik Mai Mägi ja jalutussaali aknavitraažid Katrin Kõrvits-Linde. Sellega pandi Väike-Maarja kultuurilise tegevuse keskusele sisuline ja vormiline alus, nii, et see sai taasiseseisvumisel kiiresti õitsele puhkeda ja valla elanike mitmekülgsete vaimupürgimuste arendajaks saada.

1982. aastal hakkasid Väike-Maarja kultuurielu juhtima Mare ja Vallo Taar. Algul oli direktor Vallo, hiljem Mare. Taaride tegevusel on märkimisväärne koht Väike-Maarja kultuuriloos. Muusikamehena kutsus Vallo ellu mitu koori ja ansamblit, taaselustas Väike-Maarja puhkpillitraditsioonid ning pani aluse muusikakoolile. Mare Taar algatas huvitavaid üritusi, rikastas rahvamaja tegevust väga erinevat laadi ettevõtmistega ning tema särav ja entusiastlik isiksus kujundas rahvamajale oma näo: pika traditsiooniga populaarne laste lauluvõistlus "Popp Tipp Täpp", mis ergutas tublisti ka valla koolide muusikaelu; pereklubi, mille tegevus elas küll läbi mõningasi mõõnaaegu, kuid püsis ikka elujõulisena ja mille rüpest sündinud näitering; alati oodatud ja rohke osavõtjaskonnaga jõulukuuballid ning palju-palju muud. Vallo Taarist sai 1996. aastal Väike-Maarja Muusikakooli direktor, Mare lahkus Väike-Maarja kultuuritöölt 2005. aasta sügisel.

2005. aasta sügisel alustas rahvamaja juhatajana tegevust Ville-Markus Kell. Tema juhtimisel tegutses rahvamaja kuni 2011. a suveni. Kunstilise juhina töötas sel perioodil Heli-Liivia Komp. Tema lahkus rahvamajast 2012. a algul.

2012. aasta jaanuarist juhib Väike-Maarja rahvamaja Kalev Pärtelpoeg. 2012. aastal nimetati Väike-Maarja rahvamaja ümber seltsimajaks.

2003. aastal ilmus Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuselt "Rahvakultuuri aastaraamat 2002", kus kajastus ka Väike-Maarja rahvamaja tegevus aastatel 2002 ja 2003.