Kultuur / F. J. Wiedemanni keeleauhind


Sündmuste kalender
E T K N R L P
  1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31   
Tänased üritused
*Jumalateenistused
*Näitus "Elus on värve"
*Kaja Liilia Fridolini maalinäitus
Nädala eelinfo
13. nädal
12. nädal
Ametlikud teated
Rahandusministeeriumi info haldusreformi jätkumise kohta
Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Millisest infokanalist saad enim teateid Väike-Maarja valla kohta?
Valla kodulehelt
Infolehest
Sotsiaalmeediast
Virumaa Teatajast
Teistelt elanikelt
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 542
Kasutajaid: 636
Foorumis teemasid: 113
Foorumis postitusi: 297
Koostööpartnerid

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

2017. aasta F. J. Wiedemanni keelepäev toimub 27. aprillil kell 11.00.
Väike-Maarja seltsimajas kuulatakse keelealaseid ettekandeid ja keeletammikusse lisandub laureaat Marja Kallasmaa nimipuu.

2017. aasta
F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Marja Kallasmaa.

***

2016. aasta
F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Uno Laur.

2016. aasta F. J. Wiedemanni keelepäev toimus 28. aprillil Väike-Maarja seltsimajas.

2016. aasta keelepäeva kokkuvõte
2016. aasta keelepäeva fotod

***

2015. aasta
F. J. Wiedemanni keelepäev toimus 23. aprillil Väike-Maarja seltsimajas.

2015. aasta keelepäeva kokkuvõte
2015. aasta keelepäeva fotod

***

2014. aasta
F. J. Wiedemanni keelepäev toimus 24. aprillil.
 
2014. a keelepäeva kokkuvõte
2014. a keelepäeva fotod

***

24. ja 25. aprillil 2013 
toimus Väike-Maarjas rahvusvaheline konverents "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II".

Toimuvast tegi veebiülekande Tartu Ülikooli multimeediakeskus. Seda saab järelvaadata aadressil:
1. päev - http://www.uttv.ee/naita?id=17073
2. päev - http://www.uttv.ee/naita?id=17085

Konverentsi ajakava
Konverentsiga tähistati 25 aasta möödumist F. J. Wiedemanni keeleauhinna asutamisest.  

Fotod 2013. aasta konverentsist

*****

Aastast 1989 antakse väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel välja F. J. Wiedemanni keeleauhinda.

Wiedemanni auhind on otsekui koputus kõigi nende südamele, kellele teised keeled on armsamad kui emakeel (U. Liivaku, 1993. aasta keeleauhinna laureaat)

1988. aasta sügisel sai ühes eesti peres, Irma ja Jüri Silla kodus, küpseks mõte panna alus uuele kultuuriauhinnale, pereema ettepanekul keeleauhinnale. Irma Sild oli Väike-Maarja keskkooli õpetaja, Jüri Sild Rakvere rajooni heal majandusjärjel oleva Energia kolhoosi esimees. (Eevi Ross, Wiedemanni keeleauhind 1989-2003, Tallinn 2005, lk 7). Ideed toetasid Mart Remmel, Rudolf Rimmel ja Joel Sang.

Esialgu andis auhinda välja Lääne-Viru maakonna Energia kolhoos, hiljem püsis auhind elus tänu Jüri Sillale. Auhinna andmist on toetanud Väike-Maarja vald ja Eesti Keele Sihtasutus.

Visalt ja järjekindlalt edenedes kujunes sellest eesti keeleinimeste mainekas autasu ja 2004. aastast antakse keeleauhinda välja riikliku auhinnana. Väike-Maarjas toimub iga aasta aprillikuus F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev - kuulatakse keelealaseid ettekandeid ja laureaat istutab keeletammikusse oma nimipuu.  

F. J. Wiedemanni keelepäeva korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus ja Väike-Maarja Gümnaasium. Rahvusvaheliste konverentside ja suuremate ürituste puhul on koostööpartnerid veel Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, Keeleinspektsioon, Eesti Rakenduslingvistika Ühing ja Väike-Maarja Õppekeskus.

Tunnustamaks auhinna algatamist, autasustas Eesti Vabariigi president Lennart Meri Jüri Silda 2001. aastal Valgetähe teenetemärgiga.

Soome-ugri keelte uurija akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann (1805-1887) koostas eesti-saksa sõnaraamatu (1869) ja kirjutas saksakeelse eesti keele grammatika (1875). Tema töödel eesti keele kohta on põhjapanev väärtus. 1860. aastail tegi ta Eestis korduvaid keeleuurimisreise. Ta on tundnud huvi ka eesti folkloori ja etnograafia vastu; tema teos “Eestlaste sise- ja väliselust” (1876) kujutab endast rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi, rahvamängude, kommete ja tavade kirjeldusi.

F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:
1989 Henn Saari
1990 Hella Keem, Erich Raiet
1991 Pent Nurmekund
1992 Rein Kull, Valev Uibopuu
1993 Rudolf Karelson, Uno Liivaku
1994 Nikolai Baturin, Paul Saagpakk
1995 Lennart Meri
1996 Juhan Peegel
1997 Eduard Leppik
1998 Mari Must, Huno Rätsep
1999 Tiiu Erelt, Uno Mereste
2000 Ellen Uuspõld
2001 Ülle Viks, Eduard Vääri
2002 Valdek Pall
2003 Mati Hint, Helju Vals
2004 Viivi Maanso
2005 Haldur Õim
2006 Heldur Niit
2007 Kristiina Ross
2008 Mati Erelt
2009 Ilse Lehiste
2010 Ain Kaalep
2011 Tiit-Rein Viitso
2012 Mari Tarand
2013 Valve-Liivi Kingisepp
2014 Arvo Krikmann
2015 Leelo Tungal
2016 Uno Laur
2017 Marja Kallasmaa

Iga laureaat on istutanud oma tamme. Väike-Maarjas Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993-1996 ja Väike-Maarja Vabadussamba pargis aastatest 1989-1992 ning alates 1997. aastast.

2004. aasta 26. septembril, Euroopa keelte päeval, toimus Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaatide istutatud tammede tähistamine.

2005. aasta oli F. J. Wiedemanni 200. sünniaastapäeva aasta. 16. aprillil toimus Peterburis eesti keele päev. 25. septembril kogunes Eesti keele-eliit taas Väike-Maarjasse, et istutada mälestuspuu keeleauhinna nimeandjale Ferdinand Johann Wiedemannile. Mälestustamme istutas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Üritusel osalesid ka sugulaskeelte esindajad - Soome suursaadik Jaakko Kalela ja Ungari suursaadik Istvan Mohacsi.

Igal kevadel peetakse Väike-Maarjas keelepäeva, kus kohtutakse keeleauhinna uue laureaadiga, kes istutab tammikusse oma puu.

2006. aasta keelepäeval 27. aprillil Väike-Maarja Õppekeskuses esinesid ettekannetega keeleauhinna 2006. aasta laureaat Heldur Niit, Eesti Keele Instituudi vanemteadur Helmi Neetar ja raadioajakirjanik Mari Tarand.

2007. aasta keelepäev toimus Väike-Maarja rahvamajas 19. aprillil. Ettekannetega esinesid 2007. aasta keeleauhinna laureaat Kristiina Ross ("Vana keele uus nägu") ja professor Mati Erelt ("Muutusi eesti lauses").

16.-17. aprillil 2008. aastal toimus Väike-Maarja rahvamajas F. J. Wiedemanni keeleauhinna väljaandmise 20. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa". 2008. aasta keeleauhinna laureaadi Mati Erelti ja juhtivate Eesti keeleteadlaste kõrval esinesid ettekandjad Lätist, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Ungarist ja Venemaalt. Konverentsi päevakava  Konverentsi kokkuvõte

2009. aasta Wiedemanni keelepäev toimus 30. aprillil Väike-Maarja rahvamajas. Ettekannetega esinesid Krista Kerge, Jaan Kaplinski ja keeleauhinna 2009. aasta laureaat, Ameerikas elav auväärne professor Ilse Lehiste. Keeleauhinna 1997. aasta laureaadist Eduard Leppikust tegi põhjaliku ettekande Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilane Keili Pohlak (juhendaja õpetaja Jaana Puksa). Ilse Lehiste istutas keeletammikusse oma nimipuu. Keelepäeva kokkuvõte

2010. aasta Wiedemanni keelepäev toimus Väike-Maarjas 21. aprillil. Kuulati Ain Kaalepi mõtteid Ferdinand Johann Wiedemannist ning Johannes Voldemar Veskist ja Johannes Aavikust ("Keelekõrv" 02.2010) ja Tartu Ülikooli multimeediakeskuse videosalvestist Ain Kaalepi luuletusest "Tundmatutele inimestele". Ettekannetega esinesid keeleauhinna 2003. aasta laureaat Mati Hint ("Wiedemanni keeleauhinnas peegeldub Eesti ühiskond ja vaimuelu") ning Väike-Maarja Õppekeskuse õpilane Siiri Randmaa ("Ain Kaalep - sõnaloomest ja tõlkimisest"), juhendaja Elvi Kiisküla. Mati Hint istutas keeletammikusse Ain Kaalepi nimipuu. 2010. aasta keelepäeva kokkuvõte  2010. aasta keelepäeva fotod 

2011. aasta Wiedemanni keelepäev toimus 27. aprillil Väike-Maarja rahvamajas. Ettekannetega esinesid 2011. a laureaat Tiit-Rein Viitso ("Eesti keeleruumi kujunemine"), Valve-Liivi Kingisepp ("Huvitav eesti vana kirjakeel") ja Väike-Maarja gümnaaisumi õpilane Kätlin Pohlak ("Keeleteemad 2010. aasta Postimehes ja Eesti Päevalehes", juhendaja Ülle Lääne). Keeletammik täienes laureaat Tiit-Rein Viitso nimipuuga.  2011. aasta keelepäeva fotod 

2012. aasta F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev toimus Väike-Maarja rahvamajas 19. aprillil. Ettekannetega esinesid keeleauhinna 2012. aasta laureaat Mari Tarand ("Kodukeele kütkes"), Heli Laanekask ("Wiedemanni grammatika eesti keeles"), Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilane Kätlin Kaare ("Kõnekäändude mõistmisest Väike-Maarja Gümnaasiumi näitel", juhendaja Ülle Lääne). Laureaat Mari Tarand istutas keeletammikusse oma nimipuu. Laulis Väike-Maarja gümnaasiumi tütarlastekoor (dirigent Ly Ipsberg) ja Mari Tarandi keelealasest tegevusest rääkis Irma Sild. 2012. aasta keelepäeva fotod Keelepäeva kokkuvõte