Sport / Põlistame Georg Lurichi mälestuse! / Georg Lurich tagasi koju!


Eesti Vabariik 100
Georg Lurich
Sündmuste kalender
E T K N R L P
    1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30  
Tänased üritused
*Näitused
*Simuna kalmistupüha
*Ao kalmistupäev
*Väike-Maarja jaaniõhtu Ebaveres
*Simuna ausamba juures
Nädala eelinfo
26. nädal
25. nädal
Ametlikud teated
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Koostööpartnerid

Georg Lurich tagasi koju!


 
22. aprillil 2018 avati Väike-Maarja keskväljakul monument meie rahvuslikule suurkujule Georg Lurichile ning peeti rahvusvahelise konverentsi "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III" avapäev, kus avati ka Eesti spordi sümboli Georg Lurichi fenomen.

22. aprilli sündmused on järelvaadatavad:
Georg Lurichi mälestussamba avamine Väike-Maarja vallavalitsuse ees.
Esinevad: kultuuriminister Indrek Saar, Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja F. J. Wiedemanni keelauhinna laureaat dr Reet Kasik.
Esinevad: F. J. Wiedemanni keelauhinna laureaat dr Reet Kasik ettekandega „Emakeele väärtus“ ja Indrek Lillemägi ettekandega „Keelejõud ja koolivaim“.
Esinevad: Paavo Kivine „Eestlase Lurichi-maailm“ ja Raul Rebane „Kuidas sünnib Viru vägev?“



Läbi aegade on eestlaste meeltes mõlkunud mõte Lurichile monumendi püstitamisest. Ka skulptor Amandus Adamson kavandas sadakond aastat tagasi Lurichist suure skulptuuri loomist.

See ammune soov sai teoks 22. aprillil 2018, mil Väike-Maarja keskväljakul avati meie rahvuslikule suurkujule väärikas monument – 2,5 m kõrgune pronksi valatud Lurichi kuju seisab graniidist maakeral (Ø 180 cm), mis omakorda toetub sümboolsele graniitplaatidest maadlusmatile (6,4x6,4x0,5 m). Monumendi aluseks on Amandus Adamsoni poolt loodud kuulsaim skulptuur Lurichist – 1903. aastal valminud "Tšempion".

Monumendi avamispäeval avati uuesti ka Lurichi fenomeni ning toome erinevate tegevuste kaudu esile tema mitmekülgse isiksuse erinevad tahud: maadlus, tõstmine, malemäng, spordiklubide asutamine, klaverimäng, karskusliikumine, tervisliku käitumise propageerimine. Lurich valdas paljusid keeli ning 22. aprillil 2018. aastal saime Lurichi vaimse suuruse ja kõnekunsti oskuse ühitada rahvusvahelise konverentsi „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“ alguse, Wiedemanni keelepäeva ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga ning istutada Väike-Maarja keeletammikusse tammepuu ka hea kõnemehe ja keelekasutaja Georg Lurichi auks.

GEORG LURICH (1876 Väike-Maarja – 1920 Armavir) on meile tänaseks sümbol, legend, müüt. Jakob Hurda, Carl Robert Jakobsoni, Lydia Koidula, Paul Kerese ja teiste meie rahvuslike suurkujude kõrval. Lurich oli jõumees ja maadleja, lisaks paistis ta silma malemängus, mängis klaverit, oli hinnatud kõnemees, sattus esimese eestlasena filmilinale, oli esimene maailmas laialt tuntud eestlane. Teda austati kui erakordselt väljapaistvat isiksust, sporditeoreetikut, ettevõtjat, moralisti, publitsisti, polüglotti. Legendid Lurichi jõust, võitudest maailma tugevamate meeste üle ning tema keha ilust ja vaimu teravusest liikusid suust suhu… Ta oli meie rahvuskultuuri üks olulisemaid alustalasid – meie rahvusluse sümboleid.