Keskkond / Vesi


Eesti Vabariik 100
Georg Lurich
Sündmuste kalender
E T K N R L P
  1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30    
Tänased üritused
*Valla meistrivõistlused koroonas
*Kadrinädal raamatukogus
*Rahvusliku motiiviga riiete müük Väike-Maarjas
*Rahvusliku motiiviga riiete müük Simunas
*Tubane teisipäev
Nädala eelinfo
47. nädal
46. nädal
Ametlikud teated
*Väike-Maarja Vallavalitsus läheb üle e-arvetele
*Rahandusministeeriumi info haldusreformi jätkumise kohta
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Koostööpartnerid

Vesi

1. PUURKAEVU RAJAMINE

Puurkaevud peab projekteerima ja rajama vastavalt veeseaduse § 30 ja  keskkonnaministri 30.01.1997. a määrusele nr 8 "Puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korrale".

Asjaajamine puurkaevu planeerimisest kuni üleandmiseni täpsed juhised leiate Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/vesi-2/puurkaevu-projekteerimine/.

2. OMAPUHASTI RAJAMINE

Väike-Maarja valla reoveekogumisaladel (Väike-Maarja ja Simuna alevik, Triigi ja Vao küla)on reovee omapuhastite (septik+imbsüsteem) kasutamine keelatud. Valla külades, kus ei ole reoveekogumisalasid on omapuhastite kasutamine lubatud ainult ehitusnõuniku  ja keskkonnanõuniku nõusolekul. Selleks tuleb vallavalitsusesse esitada kooskõlastamiseks omapuhasti projekt ja kinnistu asendiplaan, kuhu on puhasti asukoht peale märgitud. Omapuhasti planeerimisel tuleb arvestada, et reovee imbsüsteem peab olema :
             -majast, teest ja kinnistu piirist minimaalselt 5 meetri kaugusel;
             -puudest minimaalselt 3 meetri kaugusel;
             - veekogust minimaalselt 30 meetri kaugusel;
             - kaevust minimaalselt 10m, aga veehaarde puurkaevust vähemalt 50 meetri kaugusel.   

3. ÜLDISELT VEESEISUNDIST VÄIKE-MAARJA VALLAS

Väike-Maarja vald asub põhiliselt Pandivere kõrgustiku võlvil ja veel on omadus liikuda ülevalt alla, on selles piirkonnas võimalik tarbida ainult kohapeal kujunenud vett. Kui ülemine põhjavesi muutub tarvitamiskõlbmatuks, siis sügavamate põhjaveelademete intensiivne kasutamine põhjustab reostunud vee voolu ülemisest kihist alumisse ning mõne aja möödudes pole enam puhast vett kusagilt võtta.

Väike-Maarja valla maad on kõrgustiku võlvil väga karstirikkad, nõlval avanevad aga arvukad allikad, mis on lätteks Põltsamaa jõgikonnale. Väike-Maarja valla põhja-, kesk- ja lääneosas esineb arvukalt karstivorme porkuni ja juuru lademe arvamusel. Karst on seotud tektooniliste riketega ning esineb tavaliselt reljeefi madalamates kohtades. Valdav osa karstivorme paikneb siin rühmiti tektooniliste rikkevööndite kohal, moodustades mitmesuguse suuruse ja vormidega karstivälju ning -alasid. Peale selle võib leida rohkesti üksikuid karstialadest kaugemal asuvaid karstilehtreid. Laialt on levinud vett neelavad lehtrid, lohud, kurisud ning ajutised karstijärvikud. Kõige rohkem esineb karstivorme nendes piirkondades, kus pinnakatte paksus on 2 - 8 m, vähem õhukese pinnakattega aladel ja loopealsetel. Peale maapealsete karstivormide on laialt levinud ka maa-alused karstivormid.

Väike-Maarja vallas on põhjavesi looduslikult kaitsmata Ülejäänud maadel valla põhja- ja keskosas on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Kaitstud alad paiknevad põhiliselt edelaosas Põltsamaa jõe ülemjooksul, kus on kaitsmata pinnavesi - allikate vee kvaliteet oleneb otseselt sellest, mis ja kui palju valla põhja- ja keskosas maa peale ja põhjavette satub.

Pandivere põhjavee kaitseks on püütud rakendada erinevaid õiguslikke abinõusid, moodustatud on:
- Pandivere põhjavee alamvesikond (2001),
- Pandivere nitraaditundlik ala (2003)

Põhilisteks reostusohtlikeks objektideks põhjaveele on:
Heit- ja reovesi

Heitvee puhastamist oma krundi piires reguleerib Vabariigi valitsuse 31. juuli 2001. aasta määrus nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord".
Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.
Kaitsmata põhjaveega aladel on süvapuhastamata heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett päevas.

Väike-Maarja valla reoveesüsteemid jagunevad:

1. Tsentraliseeritud kanalisatsioon
Reoveesüsteemid:
· Väike-Maarja aleviku kanalisatsiooni kollektor, harutrassid ja puhastusseadmed
· Triigi küla kanalisatsioonitrassid ja puhastusseadmed
· Vao küla kanalisatsioonitrassid ja puhastusseadmed
· Kiltsi mõisa kanalisatsioonitrassid ja puhastusseadmed
· Simuna aleviku kanalisatsioonitrassid ja puhastusseadmed
Reoveesüsteemide operaator on OÜ Pandivere Vesi.

2. Kogumiskaevud
Talud, suurfarmid ja eramud kasutavad lokaalseid kogumiskaeve. 1999. aastal kaardistati Väike-Maarja aleviku ning 2002. aastal Pandivere, Triigi ja Avispea külade ning Kiltsi aleviku kogumiskaevud. Uuring näitas, et Väike-Maarja alevikus lekib 81.5% kogumiskaevudest. Külade olukord sarnaneb alevikule. Vastavalt Väike-Maarja Vallavolikogu 27.12.2000. a määruse nr. 12 "Väike-Maarja valla reovete ja fekaalide käitlemise eeskiri" punktile 5 peavad kõikidel Väike-Maarja valla kogumiskaevude omanikel, kelle heitvett ei juhita ühiskanalisatsiooni, kogumiskaev olema nõuetekohaselt ehitatud, vettpidav ja ventileeritud. Kaevu asukoht peab olema tähistatud ning kaevu luugid ei tohi olla kinni ehitatud. Kaevudel peab olema nivoomõõtja. 
Kogumiskaeve tühjendab OÜ Pandivere Vesi.

Väike-Maarja biopuhasti

Väike-Maarja puhasti kuulub väikepuhastite hulka. Selle koormus on 2000 kuni 7000 IE ööpäevas. Puhastile juhitakse olmereoveed Väike-Maarja alevikust ja Ebavere külast. Peale reovee puhastamist juhitakse heitveed olemasolevasse biolodu ja äravoolukraavide kaudu Põltsamaa jõkke.