Sündmuste kalender - 03-05-2018


Eesti Vabariik 100
Georg Lurich
Sündmuste kalender
E T K N R L P
 1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31    
Tänased üritused
*Näitused
Nädala eelinfo
21. nädal
20. nädal
Ametlikud teated
*2018. aasta hajaasustuse programm on avatud 9.04-11.06
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Koostööpartnerid

03-05-2018

03-05-2018 toimuvad üritused

-üritus-:*Näitused
-aeg-:18.01.2018 -kuni- 31.05.2018
-lisainfo-:Väike-Maarja vallamaja II korruse koridori seintel on avatud õpetaja Maie Lepiku kunstiringis maalimist harjutava Tiiu Ahi tööde näitus.

Väike-Maarja seltsimajas on kuni 25. maini avatud vanaduse-teemaline fotonäitus. Näituse piltide autor on Väike-Maarja gümnasist Erik Au. Info: seltsimaja, tel 326 1037, 5302 4437

Väike-Maarja raamatukogus on 5. maist kuni 1. juunini avatud Karola Ainsari isikunäitus.
Tutvustus. Info: Kristel Lehtme, tel 325 5034 

Simuna rahvamajas on avatud näitused: "Simuna Naisteklubi 100; Simuna raamatukogu 100"; "Eesti Vabariik 100 Simunas". Info: Auli Kadastik, tel 323 7217

Rakke kultuurikeskuses on avatud Tiiu Tagametsa maalide näitus. Tutvustus Info: Rene Põllumaa, tel 5569 2792 

Näitusi saab külastada asutuste lahtiolekuaegadel.

03-05-2018 lisatud uudised

-uudis-:Vallamajas on üleval Tiiu Ahi maalide näitus
-lisatud-:03.05.2018, 17:00
-sisu-:Väike-Maarja vallamaja II korruse koridori seintel uuenes kunstinäitus. Urve Salumäe piltide asemel saab seal nüüd näha õpetaja Maie Lepiku kunstiringis maalimist harjutava Tiiu Ahi töid.


Näitusepiltide autor Tiiu Ahi

Näitusel on üleval palju kauneid ja pilkupüüdvaid pilte.


Tiiu Ahi koos õpetaja Maie Lepiku ja kunstiringi liikmetega
näituse ülespanekul

Maalide autor Tiiu Ahi ütles, et tegelikult kannab ta endas teadmist oma maalimisandest juba kooliajast peale, kui õpetaja Juta Torma tõstis esile tema joonistamisoskust.

Tõsisemalt hakkas ta maalimisega tegelema kunstiõpetaja Maie Lepiku käe all. Nüüdseks on Tiiul maalimisest saanud kirglik hobi ja valminud on päris palju kunstiteoseid. Tiiu ise arvab tagasihoidlikult, et tõsiselt häid pilte, millega ta ka ise rahul on, on tal vahest paarikümne ringis. Õpetaja Maie Lepiku hinnangul on aga vaatamist ja nautimist väärivate tööde arv Tiiul tunduvalt suurem.

Näitust saab vallamajas külastada tööpäeviti. 




Ilve Tobreluts
Valla meediaspetsialist
tel 329 5759

-uudis-:Reedel on Väike-Maarja muuseumi uks kinni
-lisatud-:03.05.2018, 13:30
-sisu-:Korralduslikel põhjustel on reedel, 4. mail Väike-Maarja muuseum suletud.

Ootame külastajaid taas laupäeval.

Väike-Maarja Muuseum

-uudis-:Verekeskus kutsub Väike-Maarja inimesi doonoripäevale
-lisatud-:03.05.2018, 11:31
-sisu-:Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 8. mail kella 11.00-15.00 Väike-Maarja Seltsimaja saalis (Pikk 2) toimuvale doonoripäevale.

„Verekeskusel on suur rõõm korraldada kaunil kevadkuul Väike-Maarjas doonoripäeva. Siin on stabiilne doonorite kogukond, kes iga 3-4 kuu tagant meie doonoripäevi usinalt külastab.

Viimasel ajal on haiglate tellimustest johtuvalt eriti suur nõudlus reesusnegatiivse vere järele, kuid ka teiste veregruppide verevarud vajavad täiendamist.“ sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuht dr Erna Saarniit, toonitades: „Kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud!“

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Väike-Maarjas aasta algul 2. jaanuaril ning siis külastas doonoripäeva kogunisti 82 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 78 doonoril ning kogusime pea 35 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 17 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Verekeskus on ka Instagrammis @verekeskus

-uudis-:Päästeamet kontrollib 7.–11. maini kortermajade tuleohutust
-lisatud-:03.05.2018, 14:25
-sisu-:Päästeamet viib 7.–11. maini läbi kontrollkampaaniat, mille eesmärgiks on kontrollida kortermajade tuleohutust ja evakuatsiooniteede läbitavust. Iga piirkonna inspektorid valivad kontrollitavad majad ise välja ja võtavad ühistutega eelnevalt ühendust.

„Meie statistikast on näha, et kuigi tulekahjusid esineb üldiselt järjest vähem, on kasvamas just koduste põlengute arv,“ sõnab Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. Hoonetulekahjude koguarv on tänavu suurenenud 11 tulekahju võrra võrreldes 2017. aasta sama perioodiga. 2018. aasta esimese kolme kuuga põles 196 kodu, mida on 9 kodu võrra rohkem kui 2017. aasta samal perioodil. „Kõige suuremaks murekohaks ning tulekahju tekkepõhjusteks on eelkõige küttekolded ning elektriseadmed. Kortermajade puhul võib saada ühes korteris peidus olev oht lõpuks saatuslikuks kogu majale,“ lisab Tähe.

Tegemist on Päästeameti sellel aastal teise kontrollkäiguga kortermajadesse. Jaanuaris toimunud kontrollkäigud näitasid, et kõige suuremaks probleemiks on kortermajade trepikodades hoitavad esemed, mis on ohtlikud ja vastuolus tuleohutusnõuetega. Tulekahju korral saavad esmapilgul ohutuina näivatest esemetest takistused, mis segavad operatiivset väljapääsu. Puudustega kortermaju oli talvise reidi ajal 72%, millest 95 korral alustati ka haldusmenetlust.

Päästeamet