Uudised - Hüvasti, F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2014. aasta laureaat Arvo Krikmann


Sündmuste kalender
E T K N R L P
    1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30  
Nädala eelinfo
38. nädal
37. nädal
Ametlikud teated
*Hange "Lumetõrje teostamine Väike-Maarja valla kohalikel teedel ja tänavatel 2017/2018 talvel"
*Rahandusministeeriumi info haldusreformi jätkumise kohta
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kus osaled huvitegevuses?
Koolis
Muusikakoolis
Seltsimajas/ rahvamajas
Noortekeskuses
Spordihoones
Ebavere tervisespordikeskuses
Mudelihallis
Ei osale huvitegevuses
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Statistika
Kirjeid külalisteraamatus: 544
Kasutajaid: 645
Foorumis teemasid: 113
Foorumis postitusi: 297
Koostööpartnerid

Hüvasti, F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2014. aasta laureaat Arvo Krikmann

In memoriam Arvo Krikmann (21. VII 1939 - 27. II 2017)

Eesti humanitaarteadusi on tabanud valus kaotus. 27. veebruari varahommikul lahkus meie hulgast pärast rasket haigust folklorist, folkloori lühivormide, kujundkõne ja huumori uurija, kolleeg, õpetaja ja sõber Arvo Krikmann.



Arvo Krikmann sündis 21. juulil 1939. aastal Virumaal Avanduse vallas Pudivere külas, õppis Pudivere Algkoolis aastail 1946–1950, Simuna 7-klassilises Koolis aastail 1950–1953 ning Väike-Maarja Keskkoolis aastail 1953–1957. 1957. aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku
Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti filoloogina 1962. aastal.

Pärast ülikooli lõpetamist suunati Arvo Krikmann Kirjandusmuuseumi, kus ta töötas 1969. aastani, misjärel oli aastail 1970–1972 Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant. 1975. aastal kaitses Arvo Krikmann filoloogiakandidaadi väitekirja vanasõnade sisu ja maailmavaate
problemaatikast. Aspirantuuri järel töötas ta aastatel 1973–1977 Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektoris, 1977. aastast KKI-s arvutuslingvistika sektori vanemteadurina, hiljem Eesti Keele Instituudi peateadurina ja aastail 2000–2014 Eesti Kirjandusmuuseumis folkloristika osakonna vanemteadurina.

Arvo Krikmanni teaduslikuks põhitööks oli suurväljaannete „Eesti vanasõnad“ (I–V, 1980–1988), „Eesti mõistatused“ (I-II: 2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostamine ja toimetamine. Arvo Krikmanni doktoritöö „Sissevaateid folkloori
lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu 1997) on põhjapanev lühivormialane uurimus. Viimastel kümnenditel rakendas Arvo Krikmann rahvaluuletekstide uurimisel kognitivistlikke ja lingvistilisi meetodeid, silmapaistva eduga arendas ta Eesti huumoriuuringuid. Arvo Krikmanni teadustöö oli rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud.

Isikliku uurimistöö kõrval oli kõrge väärtusega Arvo Krikmanni pedagoogitöö. Tartu Ülikooli erakorralise professorina pidas ta 1990. aastatest alates loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema
juhendamisel on kaitstud viis doktoritööd.1997. aastast kuulus A. Krikmann Eesti Teaduste Akadeemiasse, ta oli mitmete Eesti ja välismaiste teadusorganisatsioonide, toimetuskolleegiumide, juhtkomiteede ning teadusnõukogude liige.

Arvo Krikmann on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Eesti teaduspreemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Balti Assamblee teaduspreemia, Soome Kalevala Seltsi Lõikustänupüha auhinnaga. 2014. aastal pälvis Arvo Krikmann Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest.

Kolleegid ja õpilased jäävad Arvo Krikmanni mäletama kui erakordselt säravat teadlast, erakordselt sügava eruditsiooniga suurt inimest.

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond