Uudised - Tunne ennast ja veekogu!


Eesti Vabariik 100
Georg Lurich
Sündmuste kalender
E T K N R L P
  1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30    
Tänased üritused
Väike-Maarja Õppekeskuse 55. aastapäev
Simuna naisteklubi keskpäevakohvik
Nädala eelinfo
47. nädal
46. nädal
Ametlikud teated
*Väike-Maarja Vallavalitsus läheb üle e-arvetele
*Rahandusministeeriumi info haldusreformi jätkumise kohta
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Koostööpartnerid

Tunne ennast ja veekogu!

Käesoleval aastal on Eestis uppunud 20 inimest. Virumaal uppus veekogudes neli inimest, kõik Ida-Virumaal.

Suvi tähendab paljudele vaba aja veetmist looduses, vee ääres puhates. Kuidas veekogu ääres turvaliselt aega veeta?
 
Leia sobiv koht!
Ujuma mine alles siis, kui vee temperatuur on vähemalt 19-20°C, mõõtes ühe meetri sügavuselt. Ujumiskoha põhi peab olema liivane, tasane ja aeglaselt sügavaks minev. Jõgedes sobivad ujumiseks madalad, aeglase vooluga kohad. Ujumine karjäärides, kanalites, mudase vajuva põhjaga järvedes, kiirevoolulistes jõgedes, tiikides ja kohtades, kus vohavad vesikasvud, on ohtlik.
 
Valva lapsi!
Ole lapse kõrval isegi siis, kui ta on vees ujumisrõnga või madratsiga.
 
Tea oma võimeid!
Hea ujuja suudab peatuseta ujuda umbes kilomeetri. Kui Sa ei ole nii hea ujuja, siis on targem ujuda kalda poole või piki kallast. Vali nii sügav vesi, et seistes ulatuksid jalad põhja.
 
Väldi ujumist alkoholijoobes!
Alkoholi tarvitanuna ei suuda sa ujuma minnes oma võimeid objektiivselt hinnata - oled endas kindel, et suudad sel hetkel ujuda sama hästi kui kainena. Ujumisel on kindel rütm, kuidas käed ja jalad koos töötavad ja mis hetkel sisse-välja hingad. Purjus inimese liikumises pole mingit rütmi - sinu liigutused ei ole kontrollitavad, koordinatsioonihäirete tõttu võib vesi sattuda hingamisteedesse ja satud paanikasse.
 
Vette mine, ära hüppa!
Tihtipeale satuvad suplejad haiglasse, kuna said trauma vette hüppamise tagajärjel. Tundmatus kohas vette hüppamisel ei tea keegi, mis võib põhjas olla. Tumedas vees võivad märkamatuks jääda teravad kivid, kännud ja augud. Samuti ei teata vee sügavust ja põhja reljeefi ja hüpatakse peaga põhja, mille tagajärjel vigastatakse lülisammast. Vigastuse võib saada ka vales asendis vette maandumisel.
 
Veeõnnetuse korral hüüa appi!
Kui oled sattunud vees hätta, siis alati hüüa APPI! Kui oled väsinud ja tunned, et ei jõua enam kaldale ujuda, siis hüüa appi nii kõva häälega, kui suudad. Jää rahulikuks, rabeledes kulutad asjatult energiat ja väsid veelgi rohkem. Puhka vees rahulikult hõljudes, kui kallas on lähedal, siis proovi selleni ujuda.

Ohutut veekogude ääres viibimist!

Liina Järvi
Ida-Eesti Päästekeskuse ennetusbüroo nõunik 

*Jaanuaris leiti Vaivara vallas Mustanina külas Narva karjääri kanalist uppununa 67-aastane mees. Märtsi lõpus uppusid kaks inimest- Vaivara vallas AÜ Energeetikus maja juures kaevu kukkunud 50-aastane mees ning Lüganuse vallas Aidu karjääris lumesõidukiga läbi jää vajunud 56-aastane mees. Aprillis leiti Narvas veega täidetud kraavist 73- aastase mehe surnukeha.