Uudised - Avispea kogudus kinkis Väike-Maarja muuseumile ennesõjaaegse Eesti lipu


Eesti Vabariik 100
Georg Lurich
Sündmuste kalender
E T K N R L P
    1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30  
Tänased üritused
*Näitused
*Jumalateenistused
Nädala eelinfo
26. nädal
25. nädal
Ametlikud teated
*Infot rongi- ja bussiliikluse sõidugraafikute kohta
*Teade ruumi väljaüürimisest
Infoleht
Infolehtede arhiiv
Kasutajatele
Kasutajanimi:

Parool:

Pea mind meeles
Unustasid parooli?
Registreeru kasutajaks
Sotsiaalmeedia
Facebook
Koostööpartnerid

Avispea kogudus kinkis Väike-Maarja muuseumile ennesõjaaegse Eesti lipu

28. jaanuaril toimunud jumalateenistuse käigus kinkis Avispea vabakogudus EV100 puhul oma ennesõjaaegse Eesti lipu Väike-Maarja muuseumile. Koguduse nimel lippu muuseumile üle andes ütles pastor Eerek Preisfreund, et muuseum on selle väärika lipu säilitamiseks ja ka eksponeerimiseks sobivaim koht.

Nõukogude ajal oli lippu alles hoidnud koguduse liige Linda Roosipuu, kes säilitas lippu lahtiharutatuna, iga värvi paan omaette riidetükina. Kui sini-must-valge möödunud sajandi lõpukümnendeil Eestis taas lehvima hakkas, õmbles eakas koguduse liige Linda Roosipuu lipu uuesti kokku ning andis siis ühel päeval selle kalli ja väärtusliku eseme Avispea koguduse eelmisele pastorile Enn Palmikule.

Väike-Maarja muuseumile andis Eesti lipu üle Avispea vabakoguduse pastor Eerek Preisfreund koos koguduse juhatusega, lipu võtsid vastu muuseumi juhataja Marju Metsman ja vallavanem Indrek Kesküla ning Avispea külavanem Raul Oja.


Lipu üleandjad ja vastuvõtjad: külavanem Raul Oja, Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsman, vallavanem Indrek Kesküla, vabakoguduse juhatuse liikmed Riina Tali, Tiina Rammo, Ülle Kippel ja Liili Heinla ning pastor Eerek Preisfreund. Foto: Andreas Preisfreund

Lipu loo rääkis Avispea koguduse juhatuse liige Liili Heinla. Mõneaastase lapsena oli ta eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus olnud tunnistajaks ka lipuvarda paigaldamisele Avispea kiriku aeda: „Kiriku aias oli ilus pikk ja valge lipumast, mille paikapanemist ma uudishimulikult jälgisin. Lipuvarras ise maaga ühenduses polnud, vaid kinnitus pikkade poltidega kahe samba vahele. Silme ees on kolm-neli meest, kes tõstsid varda alumise otsa nii kõrgele, et selle sai alumise poldiga paigale kinnitada. Siis hakkasid mehed varrast püsti tõstma. Ühel pool olid tõstjad pika varre otsas oleva kaheharulise hargiga tõstmas, teisel pool olid mehed köiega tõmbamas. Oli pusimist, aga püsti saadi ning ruttu-ruttu leidis ka ülemine polt oma koha ja varras oligi kindlalt paigas. Varda tipus oli üks rattake, mille peal jooksis valge nöör. Selle abil tõmmati lipp üles. Oli lipp paigas, kinnitati nöör all ühe metallist aasa külge. Mälus on see esimene lipu vardasse tõmbamise proov ja mõned heiskamised tähtsate päevade puhul. Kui lippu polnud, siis see ülemine rattake kõrises armsasti tuule käes.“

Ilve Tobreluts
tel 329 5759