Väike-Maarjas toimunud keelepäeva üritusel istutas käesoleva aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat Mare Koit keeletammikusse omanimelise tamme. Koit pälvis keeleauhinna silmapaistva tegevuse eest Eesti keeletehnoloogia ja arvutilingvistika rajajamise ning arendamise eest.

„Irma ja Jüri Silla poolt alguse saanud kaunis traditsiooni on aastakümneid edasi kantud. Keeleauhind on kasvanud ja sirgunud, pärjanud tugevaid keelesuunajaid, jõudnud siit Väike-Maarjast sirguda üleriigiliseks väärtuslikuks auhinnaks," rääkis Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla tammikus, kus keeletammed kaunistavad Vabadussõjas langenute mälestussammast. „Sammast, mida võõrvõim on korduvalt lõhkunud, kuid mis on ikka ülesehitatud meie, eestlaste, kätega," lisas Kesküla, rõhutades, et meie ise peame oma keelt, oma lugu ja oma väärtusi hoidma.

Pärast tamme istutamist ja ühispildi tegemist jätkus Väike-Maarja keelepäev konverentsiga seltsimajas, kus ettekanded rääkisid peamiselt keeletehnoloogiast. Veel sai näha režissöör Annika Koppeli käe all valminud filmi "Keelemässaja. Mati Hint".

Mare Koit on pühendunud tehisintellekti arendamisele, tagades kõik vajaliku selleks, et arvutiga saaks suhelda loomulikus eesti keeles. Ta on oskuslikult ühendanud esmapilgul kauged erialad, nagu keeleteadus ja informaatika, ning loonud Eestisse aktiivselt tegutseva keeletehnoloogia koolkonna.

Ta on juhendanud arvukalt keeletehnoloogia-alaseid väitekirju ja inspireerinud üliõpilasi, kes nüüd omakorda Eesti keeletehnoloogia valdkonda aktiivselt ja edukalt edasi viivad. Mare Koit on valdkonda suunanud ja juhtinud, järgides selle arengut ning luues noortele kolleegidele rahvusvahelisi võimalusi.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind on riigi keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab vabariigi valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega. Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal.

Auhinna idee autorid olid Väike-Maarja keskkooli õpetaja Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Sild. Esimesed neli auhinda andis välja Energia kolhoos, aastatel 1993-2003 aga Jüri Sillale kuulunud linnukasvatusettevõte.

Eraalgatusliku auhinna andmist toetasid Väike-Maarja vald, Eesti Keele Sihtasutus ning haridus- ja teadusministeerium. Alates 2004. aastast on auhind riiklik.

F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:

1989 Henn Saari

1990 Hella Keem, Erich Raiet

1991 Pent Nurmekund

1992 Rein Kull, Valev Uibopuu

1993 Rudolf Karelson, Uno Liivaku

1994 Nikolai Baturin, Paul Saagpakk

1995 Lennart Meri

1996 Juhan Peegel

1997 Eduard Leppik

1998 Mari Must, Huno Rätsep

1999 Tiiu Erelt, Uno Mereste

2000 Ellen Uuspõld

2001 Ülle Viks, Eduard Vääri

2002 Valdek Pall

2003 Mati Hint, Helju Vals

2004 Viivi Maanso

2005 Haldur Õim

2006 Heldur Niit

2007 Kristiina Ross

2008 Mati Erelt

2009 Ilse Lehiste

2010 Ain Kaalep

2011 Tiit-Rein Viitso

2012 Mari Tarand

2013 Valve-Liivi Kingisepp

2014 Arvo Krikmann

2015 Leelo Tungal

2016 Uno Laur

2017 Marja Kallasmaa

2018 Reet Kasik

2019 Krista Kerge

2020 Helle Metslang

2021 Jüri Viikberg

2022 Mare Koit

Iga laureaat on istutanud Väike-Maarjasse oma tamme. Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993-1996 ja Väike-Maarja Vabadussamba pargis aastatest 1989-1992 ning alates 1997. aastast.