Täna tähistati Väike-Maarjas 35. korda Wiedemanni keelepäeva, mis tänavu keskendus isiku- ja kohanimedele. Keeletammik täienes aga keeleteadlase ja nimeuurija, eesti keele instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Pälli nimipuuga.

Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson märkis keelepäeva avades, et Ferdinand Johann Wiedemanni üle 150 aasta tagasi alustatud töö jätkub ka tänapäeval. „Me arutleme selle üle, milline peaks keel olema, kuidas keelt arendada ja kasutada ning milline võiks meie keel olla tulevikus," ütles Adamson.

„Samas seisame silmitsi mitmete väljakutsetega, nagu eesti keele staatus ühiskonnas, eesti keele elujõulisus digitaalses ruumis ning eestikeelsele haridusele üleminek aastaks 2030. Neile väljakutsetele lahenduste otsimisse on oma eluaegse tööga andnud panuse ka Wiedemanni keeleauhinna laureaadid ning kõik igapäevaselt eesti keele uurimise, arendamise, õpetamise ja populariseerimisega tegelevad inimesed."

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla sõnas, et tänavune keeleauhinna laureaat Peeter Päll on väga tuntud kohanimede uurijana. „Kas me siin Väike-Maarjas elame väga verisel alal või on see tüüpiline, et 64 külast koguni 11 on vere-lõpulised: Aavere, Ebavere, Imukvere, Kaavere, Koluvere, Pandivere, Pikevere, Pudivere, Räitsvere, Villakvere ja Võivere," loetles Kesküla ja lootis keelepäeval Peeter Pällilt saada vastused, kas meie külanimedele veidi huumoriga lähenedes verejanu ei olegi Eestis nii erakordne.

Kesküla rõhutas, et tänu Ferdinand Johann Wiedemanni keelauhinnale me väärtustame eesti keelt ning emakeele parimaid hoidjaid, uurijaid, arendajaid. „Wiedemanni keeleauhind on kui eesti keele hoidjale elutööauhind. See auhind on kasvanud siit Väike-Maarjast üle-eestiliseks ning tean, et selle hoidmine on tänases muutuvas maailmas ülioluline, sest läbi ühise keele saame tunda ennast kokku kuuluvana, kuuluvana ühe rahva hulka."

Jüri Valge aga meenutas Wiedemanni keeleauhinna ajalugu. Loe pikemalt siit, kuidas köögijutust kasvas auhind üleriigiliseks keelesündmuseks.

Keeleauhinna tänavune laureaat Peeter Päll esines ettekandega "Wiedemann ja kohanimed", milles tõi esile keelemehe nimeleide. Seminariosa lõppes laureaadi, esinejate ja õpilaste vestlusringiga, mida juhtis kaks aastat tagasi Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Jüri Viikberg.

Seminarile järgnes Peeter Pälli nimetamme istutamine keeletammikusse. Et tammepuu, mille panid mulda Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Peeter Päll, ikka ilusasti kasvama läheks, laulis sellele kasvamisloitsu Väike-Maarja mudilaskoor Ly Ipsbergi juhtmisel.

Wiedemanni keeleauhinda on välja antud 35 aastat. Emakeeleauhinna mõtte viis 1989. aastal ellu Väike-Maaraja mees Jüri Sild. 2004. aastast antakse auhinda välja riikliku autasuna.

Keelepäeva korraldasid emakeele selts, haridus- ja teadusministeerium, Väike-Maarja vallavalitsus, Väike-Maarja gümnaasium ja Väike-Maarja seltsimaja.