Kolmapäeva ennelõunal oli Väike-Maarja vallamajas tuletõrjeõppus. Legendi järgi tekkis teadmata põhjusel tulekahju vallamaja esimese korruse koridoris ning sotsiaalosakonna töötajad jäid oma kabinettidesse tulevangi.

Tegemist oli vallavalitsuse korraldatud õppusega, kuhu kaasati ka Väike-Maarja päästjad.

„Eks me liigume iga päev mööda tulekustutitest ja ka teame, et kuskil on juhendid, kuidas tulekahju korral käituda. Vanasõna „kordamine on tarkuse ema" ei vanane," rõhutas vallavanem Indrek Kesküla õppuse vajalikkust.

Ta andis edasi tunnustavad sõnad Väike-Maarja päästekomando suunas. „Juhul kui meil on nii vahvad päästekomando liikmed, siis ka koolituse läbiviimine on rõõmus ettevõtmine," sedastas vallavanem. Ta lisas, et koolitus võib päris õnnetuse korral anda meist igaühele mõned sekundid rohkem aega tervise ja vara säilitamiseks.

Väike-Maarja päästekomando pealik Mati Kõiv kommenteeris, et suits oli vallamaja peauksest sisse minnes vasakut kätt esimesel korrusel ning maja teine pool oli suitsuvaba. „Tublilt ja kiirelt said inimesed majast välja, nad evakueeriti õue," kiitis Kõiv.

„Üks uks jäi lahti. Uksed tuleks enda järel sulgeda," tagasisidestas päästekomando juht pärast õppust. Teiselt korruselt oleks töötajad tema sõnul saanud alla tulla ka maja keskel asuvast trepist, kui oleks hinnatud ohtu. „Aga see pole viga, nad kasutasid ära tuletõrje varuväljapääsu," ütles Kõiv.

Väljas said vallamaja teenistujad harjutada ka tulekahju kustutamist esmaste vahenditega.

„Tulekustutustekk võiks olla kodus kõigil olemas. See on odavam kui tulekustuti ja ei nõua ülevaatust," jagas kohaliku päästekomando pealik Mati Kõiv soovitust. „Mõlema kasutamine nõuab aga eelnevat koolitust ja julgust."

Tulekustuti osas rõhutas Kõiv, et kui see on olemas kodus, asutustes, ettevõttes või mujal, siis peaks jälgima seda, et see oleks kasutamiskõlbulik.

„Aga te olete eeskujuks meie valla asutustele ja ettevõtetele," kiitis ta õppuse korraldamise eest ja lootis, et ka valla teised asutused saavad sellest rohkem indu juurde.

Foto: Kristel Kitsing