« Tagasi

Kuidas veeta ohutut suve?

Suvi on kätte jõudnud, inimesed on aktiivsed, ja sellega seoses kaasnevad sageli ka erinevad ohud. Paraku kipuvad ühed ja samad vead korduma aastast aastasse. Mõistlik oleks pigem selliseid ohtlikke vigu vältida, kui hiljem tagajärgedega tegeleda!

  • Muru niitmine on üks tegevus, millega tihti õnnetused juhtuvad. Niitmist hõlbustavad muruniidukid, murutraktorid, raiderid ja trimmerid. Kahjuks annab nende oskamatu või isegi hoolimatu käsitsemine tööd EMO-dele. Murutraktorit võib juhtida siiski täiskasvanud inimene, mitte lapsed. On olnud juhtumeid, kus murutraktoril on sõitnud mitu last korraga, kuid kui traktor järsult pidurdab või sõidab vastu kivi, võib laps traktorilt maha kukkuda ja oma jäsemetega terade alla jääda. Tähelepanelik peab olema ka siis, kui niiduki ummistunud väljalaskeava puhastama hakata – mootor peab olema seiskunud! Tihtilugu kantakse muruniitmisel jalga lükatavaid või lahtiseid jalatseid. Võib juhtuda, et liiga palju niidukit enda poole tõmmates, võib jalg jääda masina alla, millega võib kaasneda mõnest varbast ilma jäämine. Muru niites peavad olema kinnised jalanõud mis on ümber jala fikseeritud. Niidukite lõiketerade alt võib paiskuda kive ja puutükke – niites tuleb jälgida, et lähedusse ei satuks kõrvalisi isikuid, eriti aga lapsi ja koduloomi, kes ohtu karta ei oska.
  • Ilmad lähevad aina soojemaks ja vesi meelitab ujuma. Veekogu ääres viibides on oluline meeles pidada, et ujumine ja alkohol ei käi kokku. Purjus inimene ei oska hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja vajadusel sekkuksid, keelates alkoholi tarvitanud inimesel vette minna. Ka vette hüpped ei ole mõistlikud! Igal aastal jääb halvatuks või suisa hukkub mitmeid inimesi. Lapsevanematele tuletan meelde, et lastega randa minnes tuleb lastel silm peal hoida!
  • Kohe on käes eestlastele väga tähtis püha – jaanipäev. Me tähistame oma jaanipäeva mitmesuguste rituaalidega, jaanitule süütamine ja sinna juurde kuuluv laulmine, tantsimine ning üle lõkke hüppamine. Jaanipäeva väga tüüpiline vigastus on põletusvigastus. Inimene võib kõrvetada end lahtise leegiga, hüpates üle lõkke või valades süütevahendit/bensiini puudele või söele. Kui on saadud põletusvigastus, siis tuleks seda jahutada esmalt külma veega. Alkoholijoobes inimene hindab oma võimeid üle ja tema reaktsioonid on tavapärasest aeglasemad, sealt ka tulega seotud õnnetused.
  • Vigastused tekivad ka kõikvõimalike sportmängude harrastamisel, mille käigus joostakse ja hüpatakse. Jaanipäeva pidulaua taga istudes mõelge, mida kui palju süüa ja juua, et vältida ülesöömist ja -joomist. 

Lisaks eelnimetatud tegevustele on ju veel palju muid ohte, mida saab ennetava käitumisega ära hoida.     

Ohutut suve kõigile, soovib pereõde Ivika Meekler!