Täna, 21. septembril, mil möödub 78 aastat Porkuni vennatapulahingust, pühitseti Väike-Maarja kiriku seinal vaskrist Porkuni lahingus langenute mälestuseks.

„Täna 33 aastat tagasi pühitses pastor Madis Oviir Porkuni lahingupaigas Saueväljal ja Vistlas langenute haudadel kõrged vaskristid. Need hävitati korduvalt Vene sõjaväe ja vasevaraste poolt. Järel on vaid ristide tüükad," rääkis kirikusse vaskristi paigaldamise eestvedaja Hanno Tamm.

Aastaid otsiti hävingule sümboolset lahendust. „Me kõik usume, et kirikus Jumala kaitse ja koguduse hoole all on põlistatud langenute mälestus," lootis Tamm.

Tamm lisas, et on sümboolne, et risti tegi valmis sepp Ermo Lood, kes elab Loksa külas, kust Porkuni vennatapulahing üle käis. Punase vase kinkis risti autor Hanno Tamm Tisleri talust. Toetas Eesti Vabadusvõitlejate Liit.

Kaitseliidu Viru maleva kaplan ja Viru praost Tauno Toompuu lausus, et tänasel päeval on paslik mõelda risti kui lepitusmärgi peale.

„Meenutades lahingus langenuid – ja täna me meenutame mõlemal poolel langenuid, saame aru, et valu, kannatus, surm ja lein on ühesugused – ükskõik, millist mundrit on langenud kandnud. Kusagil me saame kõik kokku," rääkis ta.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi meenutas, et ka rohkem kui 800 aastat tagasi peeti madisepäeval lahingut, kus langes ainuke mees, keda eestlased on oma kuningaks kutsunud - Lembitu.

"Ja hukkus teinegi kuningas, liivlaste kuningas Kaupo," sõnas brigaadikindral, nentides, et ajalooline Madisepäeva lahing oli samuti omalaadne vennatapulahing, kus vastamisi olid eestlased ja liivlased.

"Mis oleks juhtunud, kui kaks kuningat ei oleks omavahel sõdinud, vaid oleksid loonud ühise riigi?" küsis Riho Ühtegi.

Praegu, enam kui 800 aastat hiljem, on aastasadu tuksunud lootus täitunud ja meil on vaba Eesti riik. Paraku ei ole olukord brigaadikindrali sõnul sugugi kindel, ehkki on lootust, et asjad liiguvad paremuse poole.

„Täna, selle risti pühitsemisega oleme uuesti jõudnud lootuseni. Lootuseni, et olukord läheb paremaks," lisas Ühtegi ja rõhutas, kui oluline on meeles pidada ajalugu.

„Meenutaksime seda, mis on juhtunud ja ei kaotaks inimlikkust. Inimlikkus on oluline väärtus ja ilma selleta ei ole mõtet edasi elada," sõnas Kaitseliidu ülem.

Vasest mälestusristilt eemaldasid sümboolse sinimustvalge lindi Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja vabadusvõitlejate esindaja Ruuben Lambur, risti õnnistas Kaitseliidu peakaplan kapten Peeter Paenurm.

Väike-Maarja kirikust suunduti esmalt Loksa ja seejärel Vistla memoriaali juurde mälestusteenistusi pidama.

Vistlas sõnas Kaitseliidu peakaplan kapten Peeter Paenurm: „Mälestame neid, kes on võidelnud oma kodu, oma isamaa eest. Ohverdanud ennast siin, nendel väljadel, mujal Eestimaal ja kaugemalgi. Ja palume, et me õpiksime nende toodud ohvrit hindama ja kasutama tänasel päeval."

Porkuni lahing oli Teise maailmasõja sõjategevuses Eestis lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu, Loksa-Porkuni-Sauevälja kolmnurgas.

Porkuni lahing toimus 21. septembril 1944 Porkuni järve ja Tamsalu raudteejaama vahelisel alal osana Teisest maailmasõjast. Lahing oli Saksa vormis eestlaste ja 8. Eesti Laskurkorpuse vahelistest võitlustest veriseim.