« Tagasi

Väike-Maarja vald ei ühine haridusleppega

Täna, 28. novembril otsustas Väike-Maarja vallavolikogu, et Väike-Maarja vald haridusleppega ei liitu. Haridus- ja Teadusministeerium edastas leppe omavalitsustele arutamiseks oktoobris ja seisukohta oodati novembri lõpuks.

 

Väike-Maarja Vallavolikogu seisukohad HARIDUSLEPPELE

Positiivsed on haridusleppe põhimõtted:

1. Haridusleppega ei suurendata õpetajate miinimumpalka, vaid suurendatakse karjäärimudeli diferentseerimiskomponenti.

2. Suurendatakse koolijuhi otsustusõigust õpetaja ametis töötava kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja palgakorralduse osas ning võimalust sõlmida tasemeõppes õpetajakoolitust läbiva õpetajaga kuni kolme aasta pikkune tähtajaline tööleping.

Probleemsed on haridusleppe põhimõtted:

1. Hariduslepe on vastuolus iseenda lisaga. Lisas on märgitud, et karjäärimudeli astmetel rakendatakse erinevaid palgakoefitsiente. Samas haridusleppe karjäärimudeli peatükis on kirjas, et alustava õpetaja puhul rakendatakse koefitsienti 1,0 ja õpetaja puhul rakendatakse koefitsienti 1,0.

2. Haridusleppe osapool Eesti Haridustöötajate Liit ei võta endale selgeid kohustusi leppe sõlmimisega - hoida üleriigilist töörahu ning mitte korraldada haridustöötajate streike.

3. Vabariigi Valitsuse riigieelarvestrateegias aastateks 2025-2028 ei ole selgelt välja toodud täiendavaid rahalisi vahendeid, et keskvalitsuse esindajal oleks võimalik haridusleppega seotud kohustusi täita ning ka rahastuse peatükk võeti haridus- ja teadusministri ettepanekul haridusleppest välja.

4. Punkt 3.4. Kui õpetaja täistööaja raames annab nädalas vähem kui 21 arvestusliku pikkusega õppetundi (45 minutit), ei tööta ta automaatselt osalise koormusega. Kui õpetaja annab täistööaja raames nädalas rohkem kui 21 arvestusliku pikkusega õppetundi (45 minutit), ei tähenda see automaatselt ületunnitööd - ei loo lisaväärtust ning on sisutühi.

5. Haridus-ja teadusministeerium ei ole esitanud arusaadavaid põhjendusi, et õpetajate palga osakaal eelarves (soovitud 60%) oleks otseses seoses õpetajate rahuloluga või hariduse kvaliteediga ning eesmärgiga suurendada koolipidajate ja -juhtide autonoomiat.

Eelnevale tuginedes ei pidanud Väike-Maarja vallavolikogu mõistlikuks hariduslepet sellises sõnastuses allkirjastada.