Eelmisel aastal sai päästeamet üheksa väljakutset (neist seitse detsembris) Väike-Maarja külje alla Ebaveresse. Hoolivad teadaandjad ütlesid häirekeskusele, et näevad eemal heledat lahtist leeki. Päästeameti kinnitusel ühelgi korral tegelikku tuleohtu ei olnud, sest tegu oli tootmistehases biogaasi jääkgaaside põletamisega.

Kõnealuse, Ebaveres asuva Bioforce biometaanitehase arendusjuht Karl Koort selgitas, et murettekitanud leek tuleb selle tarbeks rajatud põletist, mille eesmärk ongi metaangaas ära põletada, selle asemel et seda otse atmosfääri lasta. Leek lahvatab põlema automaatselt siis, kui jaamal tekib vajadus gaasi põletada.

Millal gaasi põletamise vajadus tekib? Arendusjuhi selgitusel siis, kui kohalik maagaasi trass ei suuda gaasi vastu võtta või on muu tarnega või gaasi kvaliteediga seotud tehniline probleem. „See on oluline nii ohutuse kui ka keskkonna aspektist, sest metaangaas on kümneid kordi ohtlikum kasvuhoonegaas, kui seda on CO2," rääkis Karl Koort. Tema selgitusel on see tavapärane, et leek on põletist väljas ja pärast põletamist ise kustub, sest põleti selliselt toimibki.

Koort kinnitas, et biogaasijaama käivitamisel käis päästeamet jaamaga tutvumas. Hilisemate väljakutsete korral pole ohtu kellelegi olnud, kuid iseenesest on tehases muidugi kasutusel ka automaatne tulekustutussüsteem, mis vajadusel rakenduks.

Ta rõhutas, et gaasi põletamine on nende jaoks alati viimane meede, mida kasutatakse üksnes ohutuse tagamiseks. Tootmisprotsess on pidev ja gaasi tekib kogu aeg. Prioriteediks on ohutu ja efektiivne gaasi käitlemine vastavalt kehtivatele nõuetele ja protseduuridele.

Sarnane põleti olevat kasutusel kõikides Eesti biometaanijaamades. Sama kinnitas ka Päästeameti kommunikatsioonijuht Annely Oone: „Sarnane põletusprotsess toimub Kohtla-Järvel Viru Keemia Grupi keemiatööstuses, kus jääkide põletamisel on samuti kaugele näha leeki ja kuma ning vahel on ka seal möödasõitjad päästeametile leegist teada andnud."

Päästjad soovitavad olukorras, kui inimene pole kindel või kahtleb, kas tegemist on hädaolukorraga, mitte kõhelda, vaid ohust ikka teada anda, helistades hädaabinumbrile 112. Professionaalsed päästjad selgitavad seejärel välja olukorra tõsiduse.