Täna hommikul osalesid Väike-Maarja valla kriisikomisjoni liikmed koos teiste Eesti omavalitsustega kriisiõppes ,,79 särtsu", mida korraldas veebi vahendusel Päästeamet. Õppuse käigus harjutati valmisolekut üleriigilise elektrikatkestuse korral tegutsemiseks.

Õppusel arutati läbi erinevad pikaajalise elektrikatkestusega seonduvad stsenaariumid ning otsiti arutelu käigus neile võimalikud lahendused. Omavalitsused said analüüsida oma kriisiks valmisolekut ning kaardistada võimelüngad.

Väike-Maarja vallavalitsuse kriisimeeskond tõdes, et reaalses hädaolukorras hakkamasaamiseks on kõige olulisemad varakult tehtud ettevalmistused ja kokkulepped.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla leidis, et lisaks kohalikele omavalitsustele võiks iga perekond läbi mängida olukorra, kus nad teavad, et peavad olema 72 tundi elektrivooluta ja telefoniside ei toimi. „Kui palju on joogivett, toitu, sealhulgas koduloomadele, ravimeid, kuidas saada toad soojaks ja kuidas lahendada WC kasutamine," kirjeldas Kesküla asju, milleks peaks „rahuajal" valmistuma.

Kesküla leidis, et maapiirkonnas on elektrikatkestuse üleelamine kindlasti lihtsam - kelder on söögipoolist täis, vesi kaevus, majas ahiküte. „Linnas ja alevikus elavatel inimestel läheks suurte miinuskraadide puhul keerulisemaks, kuna tuleb sõltuda nii kaugkütteoperaatorist kui ka sellest, kas kortermajas küttesooja ringvool korteriühistu poolt tagatakse, lisaks vee- ja kanalisüsteemide toimekindluse tagamisest," rääkis Kesküla asjadest, mis on nii loomulikud, et selle peale üldjuhul ei mõeldagi.

„Mina ise muretsengi kõige rohkem sellepärast, et tundub, et oleme ühiskonnana pigem oluliselt "pehmemaks" muutunud. Kui väljas on -15 kraadi ja veidi tugevam tuul ja tuisk, nimetatakse seda juba kriisiks," avaldas Kesküla muret ja lisas, et kardab tõsistes olukordades ebamõistlikku paanikat ja sellest tulenevaid rumalaid valikuid. „Covidit raviti näiteks tualettpaberiga," meenutas Kesküla aega, kui paanikas inimesed ostsid poeletid vetsupaberist tühjaks.

„ Kui meil on ikka side maaga olemas ja saame aru, et just meist endist sõltub kriisiga toimetulek kõige rohkem, oleme juba olulise sammu võrra tugevamad," sõnas Kesküla.