Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuses on valminud näitus „Alevi unistus – saada linnaks", mis alustab oma teekonda Eestimaa erinevais paigus Väike-Maarja muuseumist.

Näituse autor on etnograaf ja vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi, kes on juba aastakümneid uurinud ja jäädvustanud meie arhitektuuripärleid. Näitus on inspireeritud aastast 2016 ajakirjas „Pööning" ilmunud artiklitesarjast „Alevite pärlid".

Aleveid on Eestis väikelinnadest raske eristada ja nende unistus oli saada linnaks. Aja jooksul ongi enamus Eesti aleveid saanud linnaõigused. Minevikus erinesid alevid küladest majandustegevuse poolest: küla elas põllumajandusest, alevid aga väikeettevõtlusest ja kauplemisest. Elulaadilt kõikus alevirahvas aga maa ja linna vahepeal harides maad ja pidades loomi.

Eestis oli aleveid juba keskajal, aga need hävisid 16. sajandi lõpus Liivi sõjas. Uuesti hakkas neid tekkima 18. sajandil (Räpina ja Põltsamaa), 19. sajandi algul lisandusid Kärdla ja Sindi, hiljem Kunda. Arvukalt tekkis uusi aleveid  19. sajandi teisel poolel vaba turumajanduse tuules,  suur osa kihelkonnakirikute ümber. Ambla, Hageri, Jõhvi, Keila, Koeru, Märjamaa, Narva-Jõesuu, Rapla, Vasknarva ja Väike-Maarja Põhja-Eestis ning Hauka (Antsla), Kilingi-Nõmme, Nuustaku (Otepää), Suure-Jaani, Võõpsu ja Vändra Lõuna-Eestis. Teine alevite teket soodustanud tegur oli raudtee –Tapa, Aegviidu, Tamsalu, Jõgeva, Elva, Mõisaküla.

Omavalitsuse said alevid Eesti Vabariigi ajal, enne allusid nad kohalikule vallale. Eesti alevite õitseaeg oli 20. sajandi alguskümnendeil, mil nad arenesid mitmekesise majanduse ja elava kultuurieluga  kohaliku elu keskusteks. Teine maailmasõda tõi  kaasa suuri purustusi (Tapa, Türi, Mõisaküla, Kilingi-Nõmme, Tõrva, Kärdla).

Uue jõulise arengutõuke paljudele alevitele andis 1950. aasta haldusreform, mil Eestis tehti 39 rajooni. Nii said täiesti uue teo ja näo varem väga pisikesed kohalikud keskused, näiteks Vastseliina ja Orissaare, kuhu ehitati rida soliidseid stalinismiajastule iseloomulikke uusklassitsistlikke esindushooneid.

Taastatud Eesti Vabariigis on enamus aleveid-väikelinnu kahanenud nii majanduslikult kui rahvaarvult, ent muutunud väljanägemiselt palju kenamaks.

Näituse avamine koos Heiki Pärdi loenguga toimub 13. mail algusega kell 15.

Juugendlik Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi maja on ehitatud arhitekt Fromhold Kangro projekti järgi 1912. Foto: Heiki Pärdi, 2017.