2023. aasta keeleteo valimisel saab hääle anda Väike-Maarja keeletammiku nime- ja infotahvlite uuendamisele ja kauasele eesti keelt väärtustavale tegevusele.

2023. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 13. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.

Hääletada saab hm/keeletegu2023.

Väike-Maarja keeletammikusse paigutati 49 uut asukoha QR-koodiga puitplangust ja metallist info- ja nimetahvlit: 42 F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaatide ja kolm riigi presidentide istutatud puude juurde ning üks Georg Lurichi mälestuseks, lisaks kolm suurt infotahvlit.

Väike-Maarja kogukonna 35 aastat kestnud ja jätkuv tegevus keeleauhinna ning eesti keele väärtustamiseks on seisnenud auhinna väljaandmise toetamises selle algusaastail, kolme rahvusvahelise konverentsi „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa" ja teemakohase fotonäituse korraldamises, 20 professionaalsete ja õpilasettekannetega keeleauhinna keelepäeva läbiviimises, X klassi eesti keele kursuse „Keel ja ühiskond" sisustamises ning pidevas keeletammiku eest hoolitsemises. Väike-Maarja on soodustanud eesti keele alast arutelu, olnud nii tegevuste algatajaks kui ka korralduspartneriks, tõstes sellega eesti keele mainet kodu- ja välismaal.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 15. märtsil Tartus haridus- ja teadusministeeriumis.

Foto: Kristel Kitsing