30. juulist kuni 2. augustini olid Väike-Maarjas külas kunagiste mitme põlvkonna Väike-Maarja kirikuõpetajate Knüpfferite järeltulijad Saksamaalt ja Hispaaniast. Väike-Maarjasse tulid Knüpfferid Peterburi kaudu, kus nad osalesid Adam Johann von Krusensterni prospekti pidulikul avamisel ja sealsetel suurejoonelistel mereväe pidustustel.

Knüpfferite otsene järeltulija Klaus Knüpffer on Väike-Maarjat külastanud juba mitmel korral, aga ülejäänud viis seekordse reisiseltskonna liiget olid Väike-Maarjas esmakordselt.

Külastati Väike-Maarja kirikut ja kirikaeda, kus on ka nende esivanemate hauaplatsid, käidi Simuna kirikus ja tutvuti ümbruskonnaga, suurt huvi tunti Kiltsi kaardilossi vastu, uudistati Vao  tornlinnust, saadi tuttavamaks Struve meridiaanikaare ja Võivere tuulikusse rajatava muuseumiga, külastati Hanno Tamme talumuuseumi, Vistla memoriaali ja Porkunit ning tutvuti rukkikuningas Hans Kruusamägi ettevõtmistega. Suurt huvi pakkus külalistele Väike-Maarja muuseum, mille kogudes on ka Knüpfferitega seotud materjale.

Vallavanem Indrek Kesküla andis külalistele põhjaliku ülevaate vallavalitsuse tegemistest ning tutvustas valda ja siinset elu ka laiemalt. 

Knüpfferid koos vallavanem Indrek Keskülaga Lurichi ausamba juures

Kuna Klaus Knüpffer on usin jalgrattur, võttis kogu grupp osa ümbruskonnaga seotud tutvumiskäike ette jalgratastel. Võiveres Struve-teemaga tutvudes tekkis neil aga mõte tulla edaspidi siia kanti jalgrattamatkale, mille käigus püüda läbida osa Struve kaare punkte. 

Paari-kolme aasta pärast toimuvaks oma suguvõsa järgmiseks kokkutulekuks plaanivad nad anda välja raamatu Georg Martin Knüpfferi (1850–1901) kirja pandud mälestustega Väike-Maarja eluolust ülemöödunud sajandi lõpus: pastoraadist, kirikust, sugulastest, Väike-Maarja ümberkaudsetest mõisnikest ja nende elust. Raamatu esitlusele ootavad nad osalema ka mõnd siinset ajaloohuvilist, et paremini avada ühist ajalugu, baltisaksa perede eluolu Eestimaal, eriti Knüpfferite ja Krusensternide perekondadega seonduvat.

Väike-Maarja endine pastor Carl Theodor Knüpffer (1823–1871) on Väike-Maarja kihelkonnakooli mõtte algataja ja maja ehitaja (praegune muuseumimaja). Tema pidas ka 1869. aasta I laulupeo jutluse Tartus. Carl Theodori vennast Otto Rudolfist (1831–1900), kes samuti Väike-Maarjas üles kasvas, sai Tallinnas baltisaksa arhitekt. Nende isa Georg Magnus Knüpffer (1785–1863) oli Väike-Maarjas pastoriks aastail 1812–1852. Tema tõlkes ilmus 1837. aastal «Õppetusse ramat Saksama lamba-karjastele», mis on üks esimesi eestikeelseid zootehnika käsiraamatuid. Tema vend Arnold Friedrich Knüpffer (1777–1843), kes oli pastoriks Kadrinas 1800–1843, on kogunud eesti rahvalaule, avaldanud eesti keele ja mütoloogia ning Eesti ajaloo käsitlusi, rajanud eesti keele tuletusõpetuse, luules soovitanud kasutada regivärssi. Mõlema Väike-Maarjas tegutsenud pastori perede kalmud asuvad Väike-Maarja kirikuaias.