Aukodanikud - Rakke

ANTTI ILOMETS (16.02.1929–17.08.2024)

Antti Ilomets nimetati Rakke valla aukodanikuks 2010. aastal.

Pärast Tallinna Ehitustehnikumi lõpetamist 1953. aastal asus Antti Ilomets Rakkes tööle ehitusspetsialistina. Tema juhendamisel ehitati ja rekonstrueeriti Rakke piirkonnas ligi 200 hoonet ja ehitist.

Antti Ilomets on olnud aktiivne kohaliku elu edendamisel, isetegevuses ja kultuuripärandi väärtustamisel, olles üheks Rakke Valla Hariduse Seltsi taastajatest. Ta hoiab vaimu virgena mälestusi ja vanavara kogudes, eriti pakuvad talle huvi aastakümnete tagused fotod.
Samuti tegeleb ta mälumänguga, piirkonna ajaloo uurimisega ning museaalide kogumise ja talletamisega Rakke muuseumis.

LEELO LÕUNE (23.09.1938-26.11.2023)  

Leelo Lõune nimetati Rakke valla aukodanikuks 2011. aastal.

Pärast Rakvere Pedagoogilise Kooli lõpetamist 1956. aastal asus ta tööle Tammiku Algkoolis ja oli seal 10 aastat õpetaja-juhataja. Pärast kooli sulgemist tegi ta 50 aastat õpetajatööd Rakke Keskkoolis, olles ka ligi 20 aastat kooliaia ja õpilaskodu eestvedajaks. Kauaaegse õpetajana on ta jäägitult pühendanud oma elu hariduse väärtustamisele ja edendamisele, et ei katkeks järjepidevus põlvkondade vahel. Tema initsiatiivil on püstitatud mälestuskivi kindralmajor Richard Tombergi sünnikohas Mõisamaa külas.

Leelo Lõune on tõeline maa sool ja suure hingega inimene, kes märkab kõiki ja kõike enda ümber, jäädes ise alati tagaplaanile.

 

ELGI VIERMANN (14.08.1933 - 03.01.2023)

Elgi Viermann nimetati Rakke valla aukodanikuks 2012. aastal.

Pärast Tallinna Pedagoogilisse Instituuti I lennu lõpetamist 1956. aastal  suunati ta Rakke kooli matemaatika-füüsika õpetajaks, kus ta tegi koolitööd 33 aastat. Rakke koolist on ta lendu saatnud kuus klassitäit noori inimesi, kelle käekäigu vastu tunneb huvi siiani.

Elgi Viermann on aastakümneid olnud üks rahvatantsu tugisambaid Rakkes, kelle eestvedamisel said tantsurühmad omale rahvariided. Tema juhendatud laste ja täiskasvanute tantsurühmad on osalenud nii maakondlikel kui ka üldlaulu- ja tantsupidudel. Elgi Viermann õpetas rahvatantsu mõistma ning rahvariietest lugu pidama. 

AIME KINNEP (22.08.1946-19.08.2022)

Aime Kinnep nimetati Rakke valla aukodanikuks 2013. aastal.

Pärast Väike-Maarja Keskkooli lõpetamist asus ta 1966. aastal tööle Liigvalla raamatukogus, jätkates töö kõrvalt õpinguid Viljandi Kultuuriharidustöö Koolis raamatukogunduse erialal. Uueks töökohaks sai Rakke Raamatukogu, kus ta töötas  32 aastat.

Oma tööd tegi Aime Kinnep südamega. 1987. aastal omistati talle ENSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Rakke Raamatukogu on olnud parim raamatukogu Rakvere rajoonis ja 1985. aastal tunnistati parimaks raamatukoguks Eesti NSV-s.

Ta on tegelenud koduloo uurimisega ning koostanud koduloolisi raamatuid. Tema algatusel tähistati mälestustahvliga zooloog Heinrich Riikoja ning lastekirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa sünnikoht. Ta on Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige ning Rakke Valla Hariduse Seltsi asutaja ja juhatuse liige. Ta on korraldanud palju erinevaid üritusi, ekskursioone, kohtumisõhtuid kirjanikega, lastele ettelugemisi ja näitusi.

Oma viimasest töökohas, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi raamatukogus, töötas ta 2017. aastani.

BORJA LEHTLA (17.12.1933-30.09.2020)

Borja Lehtla nimetati Rakke valla aukodanikuks 2014. aastal.

Suurem osa Borja Lehtla elust on olnud seotud Rakke lubjatehasega, kuhu ta asus tööle juba 1956. aastal. Seal töötas ta neli aastakümmet – esialgu mehaanikuna, siis masinisti, meistri, tsehhijuhataja ja lõpuks direktorina. Kui tehas üheksakümnendate aastate keskel müüdi, jäi ta pensionile.

Direktorina  tegeles Borja Lehtla tehase moderniseerimise ja lubjatootmise edendamisega ning väärtustas tööinimeste panust tehase arengusse. Olles ise kirglik spordimees, oli ta toetajaks Rakke staadioni ehitamisel.

 

KALJU TAMM (31.12.1946)

Kalju Tamm nimetati Rakke valla aukodanikuks 2015. aastal.

Pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist 1970. aastal ja sõjaväeteenistuse läbimist asus Kalju Tamm tööle Rudolf  Pälsoni nimelise sovhoosi peamehaanikuna.

1993. aastal moodustati reformide käigus majandi kolme osakonna loomafarmide ja põllumaa baasil tootmisühistud, kogu ülejäänud varast aga moodustus keskühistu, mille esimeheks sai Kalju Tamm. Rakke Põllumajandusliku Teenindus-Kaubandusühistu suuremateks objektideks olid Lammasküla kuivati (BAM), puidutöökoda ja Rakke tankla.

Tasakaaluka  ning teotahtelise isiksusena on Kalju Tamm 1993. aastast peale olnud valitud vallavolikogusse ja olnud ka volikogu esimees. Oma firmade kõrvalt on ta kauaaegse volikogu liikmena mitmeti panustanud kohaliku elu edendamisse. Varasemal ajal osales ta aktiivselt ka kohaliku pasunakoori tegevuses.

TÕNU JOOST (20.09.1935)

Tõnu Joost nimetati Rakke valla aukodanikuks 2016. aastal.

Pärast Paide Keskkooli lõpetamist tegi ta õpetajatööd Järvamaal. Ta õppis edasi Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumis ja töötas 1960. aastast Koigi sovhoosi peainsenerina. Uue töökoha otsingul sattus ta Salla sovhoosi, asudes seal tööle peainsenerina. 

Pärast sovhoosi reorganiseerimist 1993. aastal moodustus Salla Tootjate Ühistu, mille esimeheks oli Tõnu Joost. Seda tööd jätkas ta ka juba väärika pensionärina.

Tõnu Joost on olnud aktiivne kohaliku elu edendaja ja eestvedaja. Ettevõtliku spordimetoodikuna aitas ta korraldada spordiüritusi Sallas ja Rakkes, organiseeris jaani- ja vastlapäevi. Sportmängudest pakkusid talle huvi koroona ja male. Ka praegu osaleb ta valla meistrivõistlustel males ning tema algatusel ja juhtimisel on peetud maleturniiri Emumäe ettur.