Adam Johann von Krusenstern
(19.XI 1770 Hagudi - 24.VII 1846 Kiltsi)Balti-saksa päritolu Vene meresõitja, saanud haridusMereväe Kadetikorpuses, sel ajal ainukeses sõjamerekoolis. Koolist lahkunud enne lõpetamist seoses sõjaga, mida Venemaa pidas Rootsiga. Sai lahinguristsed Suursaare merelahingus. Seejärel saadetud Inglismaale, kus teenis Inglise laevadel. (Seda kõike koos Juri Lisjanskiga, kellega koos teostati ümbermaailmareis).
- 1803-06 juhatas esimest vene ümbermaailmareisi, mille sooritasid laevad "Nadezhda" ja "Neva" (komandör Lisjanski).
Ümbermaailmareisiks põhjused:- Venelased olid esimeste eurooplastena rajanud oma asundused Ameerika looderannikule Alaskale. Vene-Ameerika Kompanii tegutses aktiivselt, kuid seda tuli abistada, varustamisele kaasa aidata, teostada geograafilisi uuringuid.
- Oli tarvis sisse seada ametlikud suhted Jaapaniga, kes oli keeldunud laevu oma rannikule laskmast. (Vene saatkonna Tokiosse toimetamise eesotasas oli Vene suursaadikuks nimetatud N. Rezanov). Reisi rahastas Kompanii ja riik.
Reis kestis 3 aastat. Uuriti Vaikse ookeani saari, külastati Kamtshatkat, Alaskas olevat vene kolooniat, kaardistati Sahaliini saari ja Jaapani rannikut. Sidemeid Jaapaniga ei õnnestunud sõlmida. Avastati ja kaardistati uusi saari, uuriti ookeanivett, erinevaid hoovusi, ookeanide erinevate piirkondade kliimat- pandi alus uuele mereteadusele- okeonograafiale. Krusensterni ja Lisjanski kogutud ja üksikasjaliste kirjeldustega varustatud ülirikkalikud kollektsioonid täiendasid märkimisväärselt etnograafilisi andmeid maadest, kus need laevad olid peatunud.
- Pärast reisi alustas A. von Krusenstern tööd, kus oli kokku võetud kõik kolmeaastase mereretke jooksul kogutud tähelepanekud. See õnnestus avaldada alles 1809-12
- 1803 Peterburi TA liige, 1806 Peterburi TA auliige
- 1816 pantis Paul Friedrich von Benckendorffilt Kiltsi mõisa, 4 aastat hiljem muudeti pandileping ostulepinguks.
- 1815- 1822 elas Kiltsi mõisas, koostas reisil tehtud kaardistuste, vaatlusandmete ja saja aasta jooksul kogutud teadmiste põhjal "Lõunamere atlase" (I kd 1823, II kd 1826), mis oli kuni 20 sajandini parim.
A. J. von Krusenstern jäi sõjalaevastiku teenistusse ja pühendas end teadusele. - 1811-15 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor,
1826-42 kadetikorpuse direktor- pedagoogiline tegevus. - 1837 Peterburi TA Demidovi preemia
- 1827 tema ettepanekul on asutatud kõrgemast ohvitseriklassist hilisem Vene mereväeakadeemia.
- 1842 admiral
- 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajaid
- Mitme välismaa teaduseühingu liige.
- 1842 Kiltsis kuni surmani 1846.
Krusenstern avaldas määratut mõju Vene geograafiateaduse ja meresõidu edasisele arengule. Tema vahetul osavõtul organiseeriti Baeri-Middendorfi, Kotzebue, Wrangeli ja Lütke retked. Tuli esimisena välja Antarktise ekspeditsiooni korraldamise vajadusega ja koostas selle juhised. Tema ettepanekul määrati selle ülemaks Fabian Gottlieb von Bellinghausen.
Venemaa ja Euroopa õpetlased hindasid teda. Vene Teaduste Akadeemia valis ta oma auliikmeks, Tartu Ülikool andis talle filosoofia audoktori teadusliku kraadi ning Pariisi, Londoni, Göttingeni akadeemia valisid ta oma korrespondentliikmeks.
Maetud Tallinna Toomkirikusse tsaari erikäsu (loa) kohaselt (pseudogooti stiilis hauamonument, 1848, J. G. Exner)
Korjandusega kogutud rahaga püstitati talle 6. nov 1869 Peterburi Neva kaldapealsel Mereväe Kadetikorpuse hoone vastas pronksist mälestussammas.
Krusensterni nime kannavad mägi Sahhalini saarel, neem Alaskas ja Kuriili saarestikus, järv Boothia poolsaarel, Matua ja Shiashkotani saare vaheline väin Kuriili saarestikus, saar Tuamotu arhipelaagis ja Beringi väinas ning atoll Hawaii saatest edelas, 1 liblika- ja taimeliik ning kuukraater.