Äntu maastikukaitseala
Äntu maastikukaitseala paikneb Lääne-Viru maakonna lõunaosas, jäädes Väike-Maarjast 7 - 9 km kaugusele. Kaitseala kogupindala on 473 ha, põhja poole jääv kaitsetsoon moodustab lisaks 204 ha suuruse maa-ala. Kaitseala selgrooks on metsadega kaetud Nõmme - Ebavere servamoodustiste keskosa- põhja-lõunasuunalised oosid ning nendega põimuv mõhnastik, mille suuremates lohkudes asuvad Äntu allikajärved. Ooside maksimaalne kõrgus on 8 m, erandiks on kaitseala lõunaosas paiknev Punamägi suhtelise kõrgusega 23 m. Punamäe oos on oluline muinsuskaitse objekt, sest selle lõunaotsal asus Lõuna-Virumaa suurim linnus.
Kaitsealal on Rakvere Metsamajandi poolt 1980. aastail rajatud, Väike-Maarja valla poolt taastatud 5.8 km pikkune õpperada.
Äntu maastikukaitseala kaitse-eeskiri on kinnitatud vabariigi valitsuse 06.06.2005. a määrusega nr 116.
Allikajärved
Kaitseala huvipakkuvamad objektid on allikajärved, mis kuuluvad Eestis haruldaste lubjatoiteliste järvede hulka. Need järved saavad oma vee oosistiku all asuvast rikkealast, mis paikneb järvestikust suuremalt osalt põhja pool - see piirkond moodustabki allikajärvedele kaitsetsooni. Kogu ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Äntu Sinijärv (Suurjärv, Pikkjärv, Tedrejärv, Prillapatsi järv) on põhjapoolseim, 2.4 ha suurune ja väga sopilise kaldajoonega. Järve sügavus on 6-8 m, selle põhja kattev järvelubja kiht annab järvele sinaka värvuse. Äntu Sinijärve peetakse Eesti selgeima veega järveks. Äntu Vahejärv (Rohelise järve, Väikejärve) vesi on kollakasroheline; järve pindala on 0.8 ha ja keskmine sügavus 3.3 m. Äntu Valgejärv on peaaegu ümmarguse kujuga 1.4 ha suurune veekogu. Linaleo järv (Linajärv) ja Mäeotsa (Mäetaguse) järv (mõlemad 0.25 ha) asuvad Rakvere - Vägeva - Tartu maanteest ida pool, sellest läänes aga Kaanjärv. Seitsmes Äntu järv - Umbjärv - asub teistest eemal, kagus.
Sinijärv
Eestimaa on rikas maaliliste metsa- ja rabajärvede ning väikejõgede poolest. Pandivere kõrgustikul saavad alguse 1/3 Eestimaa jõgedest. See on ainulaadne atmosfäärivett hästi salvestav neeldumis- ja infiltratsiooniala. Pandivere veekaitseala järvesus on väga väike. Ometi asub just siin tõeline pärl järvede hulgas. Baltimaade üks unikaalsemaid - Äntu Sinijärv - vapustab esmakülastajat oma värvusega. Nii rohekassinist ja selgeveelist järve ei kohta kusagil.
Mõistatuslik küsimus - mis annab veele nii lummava värvuse? Valgvete keemilise koostise kujunemise määravateks teguriteks on kliimatingimused ja territooriumi geoloogiline ja geomorfoloogiline ehitus. Eesti niiske ja jahe kliima soodustab mullas kergesti oksüdeeruvate ja intensiivselt värvunud huumusainete teket, mida pinnasest väljauhutuna iseloomustab kollane kuni pruun värvus. Seda tüüpi orgaaniliste ainete sisaldus on Eesti valgvetes üldiselt suur. Pandivere kõrgustiku piirkonnas, kus on lubjarikas pinnas ja soodus veerežiim kaltsiumkarbonaatide lahustamiseks setteist, kujunevad välja mineraalaineterikkad veed.
Sinijärv esindab väheesinevat järvetüüpi Eestis - nn. läbivooluta järved karbonaatsete muldadega alvaritel. Järv toitub allikate kaudu põhjaveest aga samuti valgala kevadistest vetest. Suve, kui juurdevool valgalalt järve on katkenud ja aurumine järve pinnalt intensiivistunud, sadeneb kaltsiumkarbonaat vee mineraalainete sisalduse järsu suurenemise tõttu lahusest välja. Selle tagajärjel koguneb järve põhja järvekriidi kiht. Siiski jäävad alati domineerima vesinikkarbonaat ja kaltsiumioonid. Kui vee värvuse määrab peamiselt orgaaniliste ainete koostisse kuuluva fulvohapete fraktsiooni värvus, mida Sinijärves on vähe, mis siis on selle mõistatuse seletus? Kindlasti on see seletatav peale omapärase hüdrokeemilise režiimi ka vee äärmiselt suure läbipaistvusega 12-15 m, mida aga järve maksimaalse sügavuse tõttu (8 m) mõõta ei saa. Järve põhi oma mändvetikatega meenutab veidi korallimerd. Biogeenide vähesuse tõttu on siis väljakujunenud liigirikas ja omapärane taimestik.
Sinijärve vees elavad haugid, ahvenad ja särjed on näha juba eemal kaldalt. Lisaks kaladele elab kallastel hulgaliselt linde - jäälind, vesipapp, must toonekurg ja kalakotkas. Ümberkaudsetes metsades elab kõiki Eesti tavalisemaid metsloomi: põder, valgejänes, metskits, metssiga, rebane ja kährik.
Äntu maastikukaitseala kohta leiab täiendavat infot Keskkonnainfo kodulehelt.