Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Aastast 1989 antakse väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel välja F. J. Wiedemanni keeleauhinda.
1988. aasta sügisel sai ühes eesti peres, Irma ja Jüri Silla kodus, küpseks mõte panna alus uuele kultuuriauhinnale, pereema ettepanekul keeleauhinnale. Irma Sild oli Väike-Maarja keskkooli õpetaja, Jüri Sild Rakvere rajooni heal majandusjärjel oleva Energia kolhoosi esimees. (Eevi Ross, Wiedemanni keeleauhind 1989-2003, Tallinn 2005, lk 7). Ideed toetasid Mart Remmel, Rudolf Rimmel ja Joel Sang.
Esialgu andis auhinda välja Lääne-Viru maakonna Energia kolhoos, hiljem püsis auhind elus tänu Jüri Sillale. Auhinna andmist on toetanud Väike-Maarja vald ja Eesti Keele Sihtasutus.
Visalt ja järjekindlalt edenedes kujunes sellest eesti keeleinimeste mainekas autasu ja 2004. aastast antakse keeleauhinda välja riikliku auhinnana. Väike-Maarjas toimub iga aasta aprillikuus F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev - kuulatakse keelealaseid ettekandeid ja laureaat istutab keeletammikusse oma nimipuu.
F. J. Wiedemanni keelepäeva korraldavad haridus- ja teadusministeerium, emakeele selts, Väike-Maarja vallavalitsus ja Väike-Maarja gümnaasium.
Tunnustamaks auhinna algatamist, autasustas Eesti Vabariigi president Lennart Meri Jüri Silda 2001. aastal Valgetähe teenetemärgiga.
Soome-ugri keelte uurija akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887) koostas eesti-saksa sõnaraamatu (1869) ja kirjutas saksakeelse eesti keele grammatika (1875). Tema töödel eesti keele kohta on põhjapanev väärtus. 1860. aastail tegi ta Eestis korduvaid keeleuurimisreise. Ta on tundnud huvi ka eesti folkloori ja etnograafia vastu; tema teos "Eestlaste sise- ja väliselust" (1876) kujutab endast rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi, rahvamängude, kommete ja tavade kirjeldusi.
F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:
- 1989 Henn Saari
- 1990 Hella Keem, Erich Raiet
- 1991 Pent Nurmekund
- 1992 Rein Kull, Valev Uibopuu
- 1993 Rudolf Karelson, Uno Liivaku
- 1994 Nikolai Baturin, Paul Saagpakk
- 1995 Lennart Meri
- 1996 Juhan Peegel
- 1997 Eduard Leppik
- 1998 Mari Must, Huno Rätsep
- 1999 Tiiu Erelt, Uno Mereste
- 2000 Ellen Uuspõld
- 2001 Ülle Viks, Eduard Vääri
- 2002 Valdek Pall
- 2003 Mati Hint, Helju Vals
- 2004 Viivi Maanso
- 2005 Haldur Õim
- 2006 Heldur Niit
- 2007 Kristiina Ross
- 2008 Mati Erelt
- 2009 Ilse Lehiste
- 2010 Ain Kaalep
- 2011 Tiit-Rein Viitso
- 2012 Mari Tarand
- 2013 Valve-Liivi Kingisepp
- 2014 Arvo Krikmann
- 2015 Leelo Tungal
- 2016 Uno Laur
- 2017 Marja Kallasmaa
- 2018 Reet Kasik
- 2019 Krista Kerge
- 2020 Helle Metslang
- 2021 Jüri Viikberg
- 2022 Mare Koit
- 2023 Peeter Päll
Iga laureaat on istutanud Väike-Maarjasse oma tamme. Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993-1996 ja Väike-Maarja Vabadussamba pargis aastatest 1989–1992 ning alates 1997. aastast.