24.10.23

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

Aastast 1989 antakse väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel välja F. J. Wiedemanni keeleauhinda. 

1988. aasta sügisel sai ühes eesti peres, Irma ja Jüri Silla kodus, küpseks mõte panna alus uuele kultuuriauhinnale, pereema ettepanekul keeleauhinnale. Irma Sild oli Väike-Maarja keskkooli õpetaja, Jüri Sild Rakvere rajooni heal majandusjärjel oleva Energia kolhoosi esimees. (Eevi Ross, Wiedemanni keeleauhind 1989-2003, Tallinn 2005, lk 7). Ideed toetasid Mart Remmel, Rudolf Rimmel ja Joel Sang.

Esialgu andis auhinda välja Lääne-Viru maakonna Energia kolhoos, hiljem püsis auhind elus tänu Jüri Sillale. Auhinna andmist on toetanud Väike-Maarja vald ja Eesti Keele Sihtasutus. 

Visalt ja järjekindlalt edenedes kujunes sellest eesti keeleinimeste mainekas autasu ja 2004. aastast antakse keeleauhinda välja riikliku auhinnana. Väike-Maarjas toimub iga aasta aprillikuus F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev - kuulatakse keelealaseid ettekandeid ja laureaat istutab keeletammikusse oma nimipuu.  

F. J. Wiedemanni keelepäeva korraldavad haridus- ja teadusministeerium, emakeele selts, Väike-Maarja vallavalitsus ja Väike-Maarja gümnaasium. 

Tunnustamaks auhinna algatamist, autasustas Eesti Vabariigi president Lennart Meri Jüri Silda 2001. aastal Valgetähe teenetemärgiga. 

Soome-ugri keelte uurija akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887) koostas eesti-saksa sõnaraamatu (1869) ja kirjutas saksakeelse eesti keele grammatika (1875). Tema töödel eesti keele kohta on põhjapanev väärtus. 1860. aastail tegi ta Eestis korduvaid keeleuurimisreise. Ta on tundnud huvi ka eesti folkloori ja etnograafia vastu; tema teos "Eestlaste sise- ja väliselust" (1876) kujutab endast rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi, rahvamängude, kommete ja tavade kirjeldusi.

F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:

Iga laureaat on istutanud Väike-Maarjasse oma tamme. Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993-1996 ja Väike-Maarja Vabadussamba pargis aastatest 1989–1992 ning alates 1997. aastast. 

Toimetaja: KRISTEL KITSING