Jäätmete liigiti kogumine
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.
Liigiti tuleb koguda järgmisi jäätmeliike:
Pakendid
Mis need on: plastpakend, metallpakend (nt konservipurgid), klaaspakend, tetrapakend. Näiteks: tühjad piima-, jogurti- ja mahlapakid, konservkarbid, kaaned ja korgid, kilekotid (sh leiva- ja saiakotid), šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, pandimärgita pudelid, hommikusöögi- ja pudrukarbid jms.
Kuidas korraldatud: tühjad ja puhtad pakendid viia avalikesse pakendi kogumisimahutisse (mahutite asukohad leiad https://v-maarja.kovtp.ee/avalikud-kogumismahutid ).
NB! Määrdunud pakend on segaolmejääde!
Tagatisrahaga pakend viia tagasivõtu kohta (kauplus, tagastuspunkt).
Paber ja kartong:
Mis need on: ajalehed, ajakirjad, reklaamtrükised, joonistuspaber, raamatud, puhas paber ja papp jms.
Kuidas korraldatud: igal vähemalt 10 korteriga kinnistul peab olema eraldi paberi ja kartongi kogumismahuti. Lisaks peab olema eraldi paberi ja katrongi kogumismahuti asutustes ja ettevõtetes.
Tühjad ja puhtad paber ja kartong pakendid saab viia avalikesse pakendi kogumisimahutisse https://v-maarja.kovtp.ee/avalikud-kogumismahutid ).
NB! Ruumi kokkuhoiuks tuleb pappkastid eelnevalt kokku suruda. Küttekoldes ja lõkkes võib põletada ainult puhast (kiletamata) paberit ja kartongi!
Köögi- ja sööklajäätmed
Mis need on: puu- ja köögiviljad ning nende koored, pagaritooted näiteks (leib, sai), kohvi- ja teepaks koos filtriga, määrdunud papp ja paber, majapidamispaber, salvrätid, teepakid, toataimed, lõikelilled jms.
Kuidas korraldatud: eraldi mahutit tuleb kasutada: * tiheasustusalal asuvatel elamutes, kus puudub nõuetekohane komposter; * toitlustusega tegelevas asutuses ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus tekib üle 20 kg biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid nädalas; * hajaasustusalal on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitav kompostida oma kinnistul. Biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud vastavalt jäätmehoolduseeskirja nõuetele oma kinnistu piires.
Artikkel biojäätmete eraldamisest siin
Biojäätmete liigiti kogumise juhend siin
Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed
Mis need on: lehed, hein, taimed.
Kuidas korraldatud: biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud vastavalt jäätmehoolduseeskirja nõuetele oma kinnistu piires.
NB! Jäätmevaldaja kinnistu piires võib põletada aia- ja haljastujäätmeid tingimusel, et järgitakse Eesti Vabariigis kehtestatud tuleohutusenõudeid ja ei häirita naabreid.
Metall
Mis need on: erinevad metallist esemed, nt plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, jalgrattad, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, potid, metallnõud ja -purgid ja muud metallist valmistatud tooted.
Kuhu üle anda: Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamadesse või viia vanametalli kokkuostu.
Lehtklaas
Kuhu üle anda: Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamadesse
Puit
Mis need on: naturaalsed, töötlemata ehitusmaterjalid (lauad, prussid, voodrilauad, põrandalauad jne). Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud või mõnel muul viisil töödeldud puidujääde.
Kuidas korraldatud: võimalusel taaskasutada. Ehitustööde käigus tekkinud puidujäätmed saab üle anda Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamadesse .
NB! Küttekoldes ja lõkkes võib põletada ainult töötlemata puitu!
Tekstiil ja rõivad
Mis need on: erinevad riided ja rõivad, majapidamiskangas (linad, rätikud).
Kuidas korraldatud: võimalusel taaskasutada või viia Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamadesse.
NB! Katkised, niiskusplekkidega, kopitanud, koitanud ja määrdunud riided on segaolmejäätmed.
Suurjäätmed
Mis need on: näiteks diivanid, lauad, toolid, kapid, puidust uksed, kardinapuud, vaibad, madratsid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms.
Kuidas korraldatud: saab viia Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamadesse
Elektroonikajäätmed
Mis need on: külmikud, telerid, pesumasinad, boilerid, tolmuimejad, arvutid, printerid, mikrolaineahjud, röstrid, telefonid jne.
Kuidas korraldatud: viia kauplusesse (seade ei tohi olla rüüstatud), kust kavatsetakse osta uus samalaadne toode. Saab üle anda Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamades.
Ohtlikud jäätmed
Mis need on: oma omaduste poolsest inimorganismile ja looduskeskkonnale kahjulikud jäätmed, mis nõuavad erikäitlust, nt lahustid, värvid, liimid, ohtlikke aineid sisaldavad pesuvahendid, aegunud ravimid, reostunud pakendid, taimekaitsevahendid jne.
Kuidas korraldatud: võib viia Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamadesse või ravimid võib anda ka lähimasse apteeki.
Rehvid
Mis nendega teha: viia rehvitöökotta või kauplusesse, kust kavatsetakse osta uus toode.
Kuhu üle anda: võib viia Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamadesse.
Patareid ja akud
Mis need on: vanad akud ja patareid.
Kuidas korraldatud: viia tagasi müügikohta, nt kauplusesse. Saab üle anda Väike-Maarja, Rakke või Simuna jäätmejaamades.
Segaolmejäätmed on jäätmeseaduse mõistes kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Segaolmejäätmed on näiteks määrdunud ja katkised riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk jms. Segaolmejäätmed tuleb panna oma segaolmejäätmete kogumismahutisse ja anda üle jäätmeveo teenuse osutajale.
Materjalid allalaadimiseks:
2. Bioneeri detailne sortimisjuhend
3. Sortimisjuhend korteriühistutele