Tuntud isikuid Simuna mailt

Friedrich Benjamin Lütke (28. sept 1797 - 30. aug 1882), oli meresõitja, geograaf, ja 1855. aastast admiral. Ta tegi mitu ümbermaailmareisi, uuris Põhja-Jäämerd, Novaja Zemljad ja Kaug-Ida. Tema nime kannavad kolm saart, kaks lahte, väin, hoovus ja kaheksa muud paika. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia ja Venemaa Geograafia Seltsi president. Ta ostis Avanduse mõisa 1845 ja elas seal peamiselt suvel. 

Carl Julius Albert Paucker  (22. apr 1798 - 22. nov 1856) sündis Simuna pastoraadis, õppis Tartus ning Göttingenis ja Jenas. Kummastki viimati mainitud ülikoolist sai ta doktorikraadi (õigusteadus ja filosoofia). Ta töötas Eestis kohtunikuna ja koostas seadusi, vabal ajal uuris Eesti ajalugu, avaldas kohaliku ajaloo allikaid ning teoseid Eesti ajaloo, genealoogia ja mõisate kohta. 

Villem Normann (16. aug 1812 - 19. veebr 1906) oli köster ja koolitegelane. Ta õppis Põlulas ja Rakvere elementaarkoolis, Rakvere kreiskoolis ning sooritas 1836. aastal Tallinnas kihelkonnakooli õpetaja eksami. Ta asutas Simunas kihelkonnakooli, kus töötas 1886 aastani (hiljem köstrina kuni 1892). Ta valmistas kooli juures ette hulga külakoolmeistreid ning tegutses ka mitmel alal: oli koorijuht ja õpikute autor, korraldas Simuna esimese laulupäeva 1866. aastal ning avaldas mitmesuguseid kirjutisi, kokku enam kui 30 nimetust. 

Hans Krickmann (22. apr 1846 - 26. okt 1908) oli agar muusikategelane ja rahvaluule suurkoguja. Ta sündis Kärus Peetsu talus ja lõpetas 1866. aastal Simuna kihelkonnakooli. Ta oli 1866-1900 Virumaal Iila külakooli õpetaja, pensioniaastad veetis kodukülas. 

Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel (13. juuli 1857 - 14. märts 1926) oli baltisaksa kirurg ja meditsiinidoktor (1886) ning sai Vabadussõjas sanitaarkindralmajori auastme. Ta sündis Määri mõisniku pojana ja lõpetas Tartu ülikooli, kus töötas 1899-1918 professorina. Ta sai tuntuks eduka veresoonte kirurgina, teostas Venemaal esimese südameoperatsiooni ja võttis esimesena kasutusele kummikindad. Pärast Vabadussõda pidas ta Tallinnas erapraksist. 

Nety Pinna (aastani 1908 Adler) (28. juuni 1883 - 28. apr 1937) oli näitleja ja Paul Pinna abikaasa. Ta sündis Avanduse mõisa sepa Jüri Adleri tütrena sepamajas, õppis Berliinis E. Reicheri teatrikursustel ja mängis Estonias 1906-1936 (1921-1922 Draamateatris. Ta oli tuntud salongidaamide kehastaja. Tema isa valmistatud on Russalka samba ümber olev kett. 

Juhan Kukk (13. apr 1885 - 4. dets 1945 stalinismi ohvrina) oli riigi- ja majandustegelane. Ta õppis Kärus, Väike-Maarjas ja Tartus ning lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusosakonna. Ta oli 1917. aastal Eesti Maanõukogu liige, Eesti Iseseisvusmanifesti koostaja, aastatel 1918-1921 mitmes valitsuses minister, 1921-1922 Riigikogu esimees ja 1922-1923 riigivanem. Ta oli Eesti ühistegevuse liikumise algataja. 

Paula (Paulaline Vilhelmine) Brehm-Jürgenson (7. veebr 1877 - 19. okt 1941) oli üks esimesi kontserdi- ja oratooriumilauljaid (sopran) Eestis. Ta sündis Järva-Jaani kihelkonnas, elas 1888. aastast Nadalama ridakülas, kus ta isa oli tunnustatud koolmeister ja koorijuht. Ta õppis isa juures ja Väike-Maarja kihelkonnakoolis, laulmist aga Dresdenis ja Berliinis. Tema repertuaaris oli Mozarti, Schuberti, Schumanni, Tšaikovski, Rubinsteini, Bellini jt loomingut, kuid sellest ei puudunud ka Tobiase, Saare ja Lätte teosed. Ta esines ka välismaal. Osales rahvuslikus liikumises, kuuludes Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi. 

Hugo Laur (20. märts 1893 - 30. dets 1977) oli näitleja, kes sündis Kärus Maikoja metsavahitalus. ta õppis Kärus, Laiusel ja H. Treffneri gümnaasiumis ning arhitektuuri Riias. Ta töötas algul arhitektina, siis näitlejana Estonias 1918-1919 ja Draamateatris 1919-1965 

Kuno Pajula (11. märts 1924 Kärus - 26. nov 2012) oli kirikutegelane. Ta lõpetas 1942. aastal Väike-Maarja Gümnaasiumi ja 1950. aastal EELK Usuteaduse Instituudi. Ta õppis Göttingenis, töötas mitmel pool pastorina ja oli 1987-1994 EELK peapiiskop. K. Pajula oli Eesti Kirikute Nõukogu asutamise üks algatajatest ja selle kõiki Eesti suuremaid kristlikke konfessioone ühendava organisatsiooni esimene president aastatel 1989-1993. 

Aleksander Suuman(n) (25. apr 1927 - 18. apr 2003) oli luuletaja ja maalikunstnik. Ta sündis Simuna Metsakülas Luhe talus. Ta õppis Simunas ja Väike-Maarjas ning lõpetas 1954. aastal Kunstiinstituudi maali alal. Ta töötas algul joonistusõpetajana ja sai 1958. aastal Tartu Kunstikooli õppejõuks. Ta on avaldanud luulekogusid, milles esinevad sageli Simuna ja koduküla motiivid. 

Arvo Krikmann (21. juuli 1939 Pudiveres, Avanduse vallas - 27.02.2017) on rahvaluuleteadlane. Ta õppis Pudiveres, Simunas ja Väike-Maarjas ning lõpetas 1962. aastal TRÜ eesti filoloogina. Ta töötas mitmes teadusasutuses ja sai 1998. aastal filosoofiadoktoriks. Ta on avaldanud rohkesti teaduslikke töid rahvaluule lühivormide kohta. 2014. aastal oli ta F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaat.