Väike-Maarja vallavolikogu kehtestas 27. märtsi istungil valla uue üldplaneeringu, mis paneb aluse järgmise 15–20 aasta ruumilisele arengule. 

Vallavanem Indrek Kesküla sõnul on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluliseks töövahendiks edaspidise ruumilise arengu kavandamisel ja igal Eesti omavalitsusel tuleb tagada oma haldusterritooriumi kohta kehtiva üldplaneeringu olemasolu.

Üldplaneeringu olulisimad aspektid hõlmavad rohevõrgustiku täpsustamist, väärtuslike maastike piiritlemist ning tiheasustusega piirkondade määratlemist. Lisaks on tehtud ettepanek muuta senine Kiltsi alevik külaks, tulenevalt elanike arvust, mis oli 1. jaanuari 2024 seisuga 177. Nimelt on küla hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

Taastuvenergeetika arendamise eesmärgil on üldplaneeringus kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad, kuid lõplik võimalikkus tuulikute rajamiseks selgub alles detailplaneeringu menetluses, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid ja võimalike arenduste mõjusid nii kaitsealustele linnuliikidele kui teistele kaasnevatele aspektidele.

Samuti on sätestatud tingimused erateede avalikuks kasutusse määramiseks eesmärgiga hõlbustada ligipääsetavust, teede haldamist, hooldust ja remonti.

Üldplaneeringus on määratud tingimused miljööväärtuslike alade ilme säilitamiseks. Näiteks on piirkonna ajaloolis-kultuurilise eripära põhjal määratud miljööväärtuslikeks aladeks maa-alad Väike-Maarja ja Rakke alevikes ning Salla külas.

Lisaks on üldplaneeringus kehtestatud tingimused väärtuslike põllumajandusmaade võimalikult suures ulatuses säilimise ja sihipärase kasutamise tagamiseks.

Muuhulgas on lisaks planeerimisseaduses sätestatule üldplaneeringuga sätestatud juhud, mil on kohustuslik ehitustegevuse aluseks koostada detailplaneering.

Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatas vallavolikogu juba 2018. aasta 15. oktoobril. Menetluse vältel on tulnud vallavalitsusel saata ligikaudu 2000 kirja ning pidada erinevaid kohtumisi ruumilise arengu konfliktikohtade vältimiseks.

Regionaalministri Madis Kallase heakskiit saadi üldplaneeringule tänavu 15. veebruaril.

22. märtsil teavitas keskkonnaamet vallavalitsust, et üldplaneeringu eelnõus kajastatud ühelt tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivaks alaks kavandatud alalt leiti I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka pesa ja pesapuu ümber moodustati 100 m raadiuses Raeküla väike-konnakotka püsielupaik.

Valla maakorraldusspetsialist Diana Seepter selgitas, et tuulikuid ei saa rajada lähemale kui 2000 meetrit püsielupaigast ja seetõttu viidi sisse parandus ning muudeti antud tuuleenergeetika ala piire. Ta lisas, et üldplaneeringut koostades on arvestatud, et selle kehtestamise järgselt võib mõni kaitsealune liik omale elupaiga leida tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobival alal. Väike-konnakotka elupaigast tulenevalt ei ole piirangud aga nii olulised, et arendusala muutuks seetõttu kogu ulatuses perspektiivituks.

„Tõesti oli üllatav, et saime keskkonnaametilt olulist informatsiooni vahetult enne kehtestamist, kuigi neile oli see teada juba eelmise aasta lõpus. Tänan volikogu meelekindlust, et sellisele olulisele informatsioonile reageeriti kiiresti ning väike-konnakotkas ei tekitanud konnatiiklikku tormi," sõnas Indrek Kesküla.

Ka keskkonnaamet on seisukohal, et leitud väike-konnakotka elupaik ei välista üldplaneeringu elluviimist.

Vallavolikogu otsustas üldplaneeringu kehtestada.

Foto: Kristel Kitsing