8.08.18
Friedrich Benjamin Lütke
(28.IX 1797 Peterburi—20.VIII 1882 Peterburi)![](/documents/19398149/20212812/Avanduse+Friedrich+Benjamin+L%C3%BCtke.jpg/028444dc-87de-4ad5-8813-945643aea2b1?t=1533754999271)
Kasvas üles vaeslapsena. Meremees Ivan Sulmenov võttis ta oma hoolealuseks. 1812 astus vabatahtlikuna mereväkke, võitles vapralt prantslastega Danzigi all. Autasustati Anna neljanda järgu ordeniga. Sattus teenima laevale "Kamtshatka".
- Tegi "Kamtshatkal" kaasa 16 a-sena esimese ümbermaailma reisi, mida juhatas V. Golovnin. Samal laeval ka noor Wrangell.
- 1821 - 24 (24 - 27aastane) Sooritas neli uurimisreisi Novaja - Zemljale. Eesmärgiks teha kindlaks Novaja Zemlja suurus, määrata kindlaks tähtsamate neemede geograafilised koordinaadid, teada saada Matotshkin Shari pikkus (väin, mis eraldab Novaja Zemlja põhja- ja lõunaosa).
- Esimene retk 1821 peaaegu täielikult ebaõnnestus, ei suudetud leida seda neeme, ega kaardistada läänerannikut. Takistas jää.
- Teine retk 1822 a oli edukas - koostati suure osa Novaja Zemlja lääneranniku kohta esimesed tõepärased kaardid, määrati kindlaks silmapaistvate geograafiliste punktide asukohad.
- Kolmas 1823 a retk oli ka edukas. Mõõdistati Matotshkin Shari väin
- 1824. a retkel püüti jõuda Novaja Zemlja põhjatippu, kaardistada idarannikut. Jääolud olid viletsad. Ei jõutud idakaldale.
- Oma retkedest avaldas Lütke mahuka kogumiku "Neljakordne reis Põhja–Jäämerele".
- 1826 - 1829 oli ümbermaailmareisil ekspeditsioonijuhina laeval "Senjavin". Kaasas ka Paul Krusenstern.
Eesmärgiks viia varustust Novo-Arhangekskisse Alaskal. Samas kaardistada Aasia kirderannikut , eriti tshuktshide ja korjakkide maa lahtesid, Anadõri merd ja Oljutka lahte.- 11. juunil 1827 saabus Novo-Arhangelskisse. Suunduti Kamtshatkale, kaardistati Aleuudi saari.
- 1827 - 28 talv troopikavetes Karoliini saari uurides.
- 1828 suvel Kamtshatka ja Tshuktshimaa uurimine.
- Koostas Beringi mere kompleksiseloomustuse, mille eest sai 1836.a Peterburi TA Demidovi preemia (20 000 rubla). Seda anti välja 1831 - 65.
- 1840 rajas Baranovi saarel Vaikse ookeani 1. mereobservatooriumi.
- 1845 Vene Geograafia Seltsi asutaja ja tegelik juht 1845 - 50 ja 1857 - 73
- 1849. aastal omandas Avanduse mõisa, mis jäigi tema suvekoduks.
- 1850 - 53 Tallinna sõjakuberner
- 1853 - 56 Kroonlinna sadama ülem
- 1882 suri Peterburis.
- 15 Põhja - Jäämere ning Kaug - Ida rannikute geograafilist objekti kannab tema nime: saari , lahti, neem, mägi, väin, leetseljak, hoovus.
- Lähedane sõprus Baeriga ja Wrangelliga Roelast. Tegeles mõisas põllumajandusega, muutis iganenud külvikordade süsteemi, kuivendas maid. Tegeles ka talupoegade aineliste ja hariduslike tingimuste parandamisega.
- 1972. (175. sünniaastapäeval ) avati Avanduse mõisa peahoone seinal F. B. Lütkele pühendatud mälestustahvel.