Friedrich Benjamin Lütke

(28.IX 1797 Peterburi—20.VIII 1882 Peterburi)

Kasvas üles vaeslapsena. Meremees Ivan Sulmenov võttis ta oma hoolealuseks. 1812 astus vabatahtlikuna mereväkke, võitles vapralt prantslastega Danzigi all. Autasustati Anna neljanda järgu ordeniga. Sattus teenima laevale "Kamtshatka".

• Tegi "Kamtshatkal" kaasa 16 a-sena esimese ümbermaailma reisi, mida juhatas V. Golovnin. Samal laeval ka noor Wrangell.
• 1821 - 24  (24 - 27aastane) Sooritas neli uurimisreisi Novaja - Zemljale. Eesmärgiks teha kindlaks Novaja Zemlja suurus, määrata kindlaks tähtsamate neemede geograafilised koordinaadid, teada saada Matotshkin Shari pikkus (väin, mis eraldab Novaja Zemlja põhja- ja lõunaosa).
  • Esimene retk 1821 peaaegu täielikult ebaõnnestus, ei suudetud leida seda neeme, ega kaardistada läänerannikut. Takistas jää.  
  • Teine retk 1822 a oli edukas - koostati suure osa Novaja Zemlja lääneranniku kohta esimesed tõepärased kaardid, määrati kindlaks silmapaistvate geograafiliste punktide asukohad.
  • Kolmas 1823 a retk oli ka edukas. Mõõdistati Matotshkin Shari väin
  • 1824. a retkel püüti jõuda Novaja Zemlja põhjatippu, kaardistada idarannikut. Jääolud olid  viletsad. Ei jõutud idakaldale.
  • Oma retkedest avaldas Lütke mahuka kogumiku "Neljakordne reis Põhja–Jäämerele".
• 1826 - 1829 oli ümbermaailmareisil ekspeditsioonijuhina laeval "Senjavin". Kaasas ka Paul Krusenstern.
  Eesmärgiks viia varustust Novo-Arhangekskisse Alaskal. Samas kaardistada Aasia kirderannikut , eriti tshuktshide ja korjakkide maa lahtesid, Anadõri merd ja Oljutka lahte.
  • 11. juunil 1827 saabus Novo-Arhangelskisse. Suunduti Kamtshatkale, kaardistati Aleuudi saari.
  • 1827 - 28 talv troopikavetes Karoliini saari uurides.  
  • 1828 suvel Kamtshatka ja Tshuktshimaa uurimine.
  • Koostas Beringi mere kompleksiseloomustuse, mille eest sai 1836.a Peterburi TA  Demidovi preemia (20 000 rubla). Seda anti välja 1831 - 65.
• 1840 rajas Baranovi saarel Vaikse ookeani 1. mereobservatooriumi.
• 1845 Vene Geograafia Seltsi asutaja ja tegelik juht 1845 - 50 ja 1857 - 73
• 1849. aastal omandas Avanduse mõisa, mis jäigi tema suvekoduks.
• 1850 - 53 Tallinna sõjakuberner
• 1853 - 56 Kroonlinna sadama ülem
• 1882 suri Peterburis.
• 15 Põhja - Jäämere ning Kaug - Ida rannikute geograafilist objekti kannab tema nime: saari , lahti, neem, mägi, väin, leetseljak, hoovus.
• Lähedane sõprus Baeriga ja Wrangelliga Roelast. Tegeles mõisas põllumajandusega, muutis iganenud külvikordade süsteemi, kuivendas maid. Tegeles ka talupoegade aineliste ja hariduslike tingimuste parandamisega.
• 1972. (175. sünniaastapäeval ) avati Avanduse mõisa peahoone seinal F. B. Lütkele pühendatud mälestustahvel.