Keeletammik

Keeleauhinna laureaat istutab Väike-Maarja keeletammikusse oma nimipuu. Jakob Liivi pargis on laureaatide tammed aastatest 1993–1996 ja Väike-Maarja Vabadussamba pargis (nn Tamme pargis) aastatest 1989–1992 ning alates 1997. aastast).

Keeleauhinna laureaadi Lennart Meri tamm sirgub Väike-Maarja muuseumi ees. Ferdinand Johann Wiedemanni 200. sünniaastapäeva puhul istutas keeletammikusse Wiedemanni mälestuspuu president Arnold Rüütel, keeleauhinna 25. aastapäeva puhul president Toomas Hendrik Ilves.

F. J. Wiedemanni keeleauhinna algusaastatel (1989–1992) Mädapea mõisa parki istutatud keeleauhinna laureaatide tammed, mis ei olnud seal elujõudu sisse saanud, istutati 2004. aastal Väike-Maarjasse ümber ja nüüd kasvavad Väike-Maarja keeletammikus kõigi keeleauhinna laureaatide nimipuud.

2018. aastal istutasid spordisangarid keeletammikusse Väike-Maarjast pärit väga hea kõnemehe ja keelekasutaja, meie legendaarse rahvusliku suurkuju Georg Lurichi tamme.

2004. aasta Euroopa keelte päeval tähistati kõik keeletammikusse istutatud tammed emailitud nimesiltidega ja paigaldati kaks suurt tahvlit, millel neljas keeles (eesti, saksa, inglise, vene) kirjas info Wiedemanni, keeleauhinna ja tammeistutamise kohta ning laureaatide nimed.

2023. aasta suvel sai keeletammik värskema ja kaunima ilme – nimipuude juurde pandi emailsiltide asemele uued, kauni kujundusega tammised nimesildid ja paigaldati ka uued infotahvlid. Visandliku joonega puud tahvlipostidena on päris tammedele toredad kaaslased, järjehoidjatega nimesildid aga sümboliseerivad iga laureaadi lehekülge ja tema panust meie keelelukku. 

F. J. Wiedemanni keelepäevad ja keeletammik on väärikaks jätkuks Väike-Maarja varasemale rikkalikule kultuuriloole – siin on ühinenud vaim ja vägi, kui pidada silmas näiteks kasvõi kunagist Väike-Maarja parnassi ja siit maailmaradadele siirdunud Georg Lurichit.