Lipp ja vapp
Väike-Maarja valla vapi kirjeldusVapikilp on jagatud neljaks väljaks selliselt, et ülemisteks väljadeks on ruudud. Vapikilbi ülemine parempoolne ja alumine vasakpoolne väli on sinised. Ülemine vasakpoolne ja alumine parempoolne väli on hõbedased. Ülemisel parempoolsel väljal on hõbedane veetilga kujutis. Selline heraldiline jaotuse kirjeldus tuleneb sellest, et vappi kirjeldatakse vapikandja seisukohast: vaataja suhtes on heraldiline vasak pool parem, ja vastupidi.
Väike-Maarja valla lipu kirjeldusLipp on Eesti Vabariigi lipu proportsioonidega 7 : 11 (h : b), kuid mitte suurem kui vabariigi lipp (106 x 165 cm). Lipu pind on jaotatud neljaks väljaks nii, et vardapoolne ülemine väli on ruut, mille külje pikkus on 2/5 lipukanga kõrgusest. Ülemine vardapoolne ja sellest diagonaalselt all asuv ristkülikukujuline väli on sinised, alumine vardapoolne ja sellest diagonaalselt asuv ülemine väli on valged. Ülemisel vardapoolsel sinisel väljal on valge veetilga kujutis.
Vapi ja lipu sinise toon on PANTONE 2985 (c - läikiv, u - matt)
Väike-Maarja valla vapp ja lipp koos kirjeldustega on kinnitatud Riigikantseleis 1. veebruaril 1995. a ja Lääne-Viru Maavalitsuses 9. märtsil 1995. a.
* * *
Väike-Maarja valla tunnusmärk - vapi- ja lipukujund - on veetilk sinisel taustal, mis sümboliseerib puhast vett ning Väike-Maarja erilist seotust põhjavee- ja loodushoiuga.
Väike-Maarja vald asub Pandivere kõrgustiku keskmes. Siinne paikkond on oluline Põhja-Eesti veevaru moodustumisel - Pandivere kõrgustikult saavad alguse Valgejõgi, Loobu, Selja, Jägala, Põltsamaa, Pedja ja Pärnu jõgi. Geoloogilise aluspõhja kivimite lõhelisus on soodustanud rohkete karstialade ja allikate teket. 90% siit lähtuvate jõgede vee äravoolust pärineb allikaveest.
Pinnaehitusliku eripära tõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud ja keskkonnaprobleemid Pandivere kõrgustikul jäävalt aktuaalsed. Veetilk paikkonna sümbolina annab märku siinse looduse haavatavusest ja vajadusest sellesse heaperemehelikult suhtuda.