Otto Paul von Krusenstern

(Pauli poeg ja Adami pojapoeg)
(1834 -1871)

Sündis 7. aug Tallinnas. 

(Väga elav poiss - 4 kaaslasega Tallinna vanas kindluse maa-alustes käikudes surmasuus, 54 tundi paadiga kevadisel koolivaheajal jääsupis üle Soome lahe Helsingisse sõitmas)

• 15-aastasena sõitis isaga Valgel merel.
• 16-aastaselt läks kaugesõitudele, ümbermaailmareisile, mida juhtis P. Rennenkampff. Kuude kaupa sõitis ta mereväe transpordilaeval "Dvinaa" mööda samu teid, mida oli sõitnud 50 a tagasi tema vanaisa. Esimene retk lõppes Petropavlosk-Kamtshatskis. Sealt purjetas juhusliku laevaga Ajani, kust sõitis läbi Siberi Peterburi.
• 1860 hakkas uurima isa soovitusel Petshoora merd, jõudis Kara Väravateni, Novaja Zemlja lõunarannikule. Ilm halvenes, vaevaga jõuti tagasi Petshoora suudmesse.
• 1862 õnnestus Krusenstern vanemal organiseerida ekspeditsioon Jenissei suudmesse. Ülemaks määrati Krusenstern noorem. Augustis 1862 sõitis isa ehitatud "Jermakil" Petshoora jõe suudmest Põhja-Jäämerre, sealt Kara merele. Jäädi jäävangi, laev triivis jääpangaga. Ta jätkas meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi vaatlusi. Jää surus peale, lõpuks laev purunes. Lahkuti laevalt, liiguti üle jääpankade, tihti oldi jääsupis üdini märjad. Nälg. Lõpuks jõuti kaldale. Veel rännakuid, kokku 5 kuu pärast jõuti tagasi Petshoora suudmesse. O. Krusenstern jättis ekspeditsiooni talvituma, ise sõitis põtradega Arhangelskisse ja sealt Peterburi. Rännakute ajal oli ta kogunud andmeid Põhjamaa elanike kommete, tavade ja eluviiside kohta.
• Ta määrati suurtükipaadi komandöriks Läänemerele. Seal sõitis ta mitu aastat, igatsedes põhjamerede järele.
• Suunati Araali merele. Haigestus. Külmetamine Kara merel oli jätnud talle reuma. Vask käsi enam ei liikunud. Ruttas appi Sõr-Darja jõel avarii läbi teinud aurikule "Samarkand". Koos madrustega töötati 17 tundi vööni vees. Aurik päästeti, kuid Krusensterni tervis sai viimase hoobi. Tartu ülikooli kliinikus tehti talle edukas operatsioon. Kuid Krusensterni tervis oli murdunud. Ta suri 37- aastaselt, maetud Väike-Maarja kirikuaeda.
• Tänu Otto Paul Krusensterni hoolikatele teaduslikele vaatlustele saadi esmakordselt andmeid meteoroloogilise rezhiimi, hoovuste, sügavuste ja merepõhja kohta Kara Väravas, Jugra väinas ja Kara meres kuni Jamali poolsaare rannikuni. Saadi teada, et Kara meri pole üleni jääga kaetud, et selles on suured vaba vee väljad ja et seal on kuunar "Jermakist" palju tugevamate aurikutega võimalik sõita.