Pandivere päevade mõtte algataja oli tollane Väike-Maarja keskkooli direktor Mati Lukas. Tema ümber koondus aktiivne toimkond, kes mõtles ise ja pani ka teisi mõtlema oma rahvuslikule kuuluvusele, oma kodule, oma juurtele, kodukandi loodushoiule ja kultuuriloole. Siinne rahvas võttis kodukandipäeva mõtte omaks ja sellest on ajapikku kujundatud traditsioon. 

Igal Pandivere päeval on oma moto

Esimesel päeval oli selleks kodukohatunne, seda nii loodushoiu kui kultuuriloolisest seisukohast. Kodukandipäevi on pühendatud loodushoiule ja looduskaitsele, lastele ja vanuritele, siitkandi kuulsustele ja kultuuritegelastele, seltsidele, isetegevuslastele, peredele, sõprusele ja sõpradele, külaliikumisele ja mõisakultuurile. 2004. aasta Pandivere päeval tähistati 125 aasta möödumist väikemaarjalaste esimesest käigust üldlaulupeole 1879. aastal. 2005. aasta kodukandipäeva teema oli "Liikumise kaudu elurõõmuni!", 2006. aastal "Kultuurilugu on paljude lugude lugu", 2007. aastal "Pandivere päev on meie kodukandipäev", 2008. aastal tähistati 135 aasta möödumist Väike-Maarja kihelkonnakooli asutamisest, 2009. aastal oli teemaks "Hoiame vana ja loome uut!", 2010. aastal: "Külad kaasa!", 2011. aastal: "Vaimu ja väega".

Kuni 2011. aastani algasid Pandivere päevad osalejate rongkäiguga, pärast seda on peotule süütamine toimunud kirikus. Kodukandipäevi liidavad tervikuks arvukate isetegevusrühmade kontserdid. Lisaks on toimunud igale eale palju muud huvipakkuvat.

Alates viiendast Pandivere päevast lahendatakse kohalikel ainetel koostatud võtmemõistatusi ja ristsõnu. 

Külakonverentsid

2001. aastal hakkas Pandivere päevade korraldustoimkond läbi viima külakonverentse, kus heidetakse tagasipilk küla ajaloole ja elu-olu kujunemisele ning arutletakse koos valla juhtkonnaga edasiste arenguvõimaluste üle. Esimesed kokkusaamised toimusid Triigi ja Nõmme külas. 2002. aastal käidi Pandiveres ja Raigus, 2003. aastal Koonus ja Vaos, 2004. aastal Eipris ja Pikeveres, 2005. aastal Liivakülas ja Avispeal, 2006. aastal Kännukülas ja Kärus, 2007. aastal Kurtnal-Nadalamas-Kärsal-Võiveres ja Ärinal, 2008. aastal Varangul ja Avandusel, 2009. aastal Hirlas ja Müürikul, 2010. aastal Aburi ja Määri, 2011. aastal Ebavere ja Raeküla, 2012. aastal Aavere ja Orguse, 2013. aastal Imukvere ja Äntu, 2014. aastal Võivere ja Pudivere, 2015. aastal Uuemõisa ja Rastla külades. 2016. aastal sai Vorsti ja Sandimetsa küladega valla 34 külale ring peale. 

Näitemängud

Mitmetel Pandivere päevadel on etendatud kodukoha-ainelisi näitemänge. 2002. aasta Pandivere päevad tipnesid Ellu Moisa ja Ene-Riina Ruubeli koostatud suurejoonelise kohalikku ainest käsitleva näitemänguga "Pildikesi parnassiaegsest Väike-Maarjast" mis põhineb Jakob Liivi mälestustel (lavastaja Heli-Liivia Komp). 2003. aasta Pandivere päevade ajal etendati Vao tornlinnuse esisel Jakob Liivi ja Ene-Riina Ruubeli keskaega kajastavat kurbloolist näitemängu "Ordumeister" (lavastaja Heli-Liivia Komp). 2004. aasta Pandivere päeval etendus Ene-Riina Ruubeli Jakob Kõrva päeviku põhjal koostatud "Ühe koolmeistri tööleasumise lugu" (lavastaja Heli-Liivia Komp), 2006. aastal etendus Jakob Liivi pargis näitemäng "Armastus Väike-Maarja vastu" (lavastaja Heli-Liivia Komp), 2008. aastal kohtusid Väike-Maarja gümnaasiumi noormeeste vahendusel siinse rahvaga endised kihelkonnakooli õpilased Tuudur Vettik, Anton Hansen Tammsaare ning Varangul elanud Eduard Wiiralt. 2009. aastal kehastusid Pandivere päeva juhid siinseteks olulisteks ajaloolisteks isikuteks: jõumees Georg Lurichiks ja admiral Adam Johann von Krusensterniks ning nende kaudu põimus ümbruskonna rikkalik kultuurilugu tihedalt tänapäeva tegemistega.

Sõbrad tulevad külla

Tihti on Pandivere päevadel osalenud ka külalised ja külalisesinejad meie sõprusvaldadest Hausjärvilt ja Sonkajärvilt (Soome), Tommerupist (Taani), Sirdalist (Norra) ja Kaarmalt (Saaremaa).