Paul Theodor von Krusenstern

(Adam von Krusensterni poeg)
(1809- 1881)

Sündis Tallinnas, õppis Tsharskoje Seloo lütseumis.

• 14- aastasena võttis osa "Predprijatial" Otto von Kotzebue juhtimisel toimunud ümbermaailmareisist.
• 1826-29 võttis osa ümbermaailmareisist laevaga "Senjavin", mida juhatas Ferdinand Lütke.
  Eesmärgiks viia varustust Novo-Arhangelskisse Alaskal, samas kaardistama Aasia kirderannikut, eriti tshuktshide ja korjakkide maa lahtesid, Anadõri merd ja Oljutka lahte.
  Juunis 1827 saabus Novo-Arhangelskisse. Suunduti Kamtshatkale, kaardistati Aleuudi saari.
  1827-28 möödus talv troopikavetes Karoliini saari uurides. 1828 suvel Kamtshatka ja Tshuktshimaa tundmaõppimine. Avastasid 2 tundmatut saart, kirjeldasid 26 saart või saarterühma, kandsid kaardile Tshuktshimaa ranniku Idaneemest kuni Anadõri suudmeni.
• Tahtis kaardistada Antarktikat. Retke ei toimunud.
• 1830-32 teostas uuringuid Soome lahel ja määrati hiljem Tallinna sõjakuberner Lodewijk von Heydeni adjudandiks.
• Mindi Petshooramaale kaardistama. Retke organiseeris A. Krusenstern. Juht Aleksander Keyserling. Uuriti, kas leidub laevaehituseks sobivat metsa.
  Oma uurimismaterjalid avaldasid Keyserling ja P. Krusenstern oma raamatus 1846. a. Teos sisaldas esmakordselt usaldusväärset materjali Petshooramaa geoloogia, geograafia ja hüdrograafia kohta. Sellele lisatud P. Krusensterni kaart oli uuritava ala esimeseks täpseks kaardiks.
• Külastas 9 korda Petshoora jõe piirkonda Neenetsi- ja Komimaal.
• Soov pääseda põhjapoolusele. Koostas projekti. Tegi ettepaneku sooritada retk mitte koerte ega väikeste purjepaatidega, vaid väikestel, spetsiaalselt selleks ehitatud sõidukeil, mida meremehed lohistavad mööda jääd ja ületavad neil lahvandusi, üleujutusi ja avamerd.
• Varsti pärast isa surma 1846. a otsustas kasutada oma vahendaid polaarekspeditsiooni varustamiseks. Ehitas laeva "Jermak", 1849 lasti laev vette. Retked Petshooramaale. Tihti kaasas ka poeg Otto Paul. Ühe retke juhiks Paul Rennenkampff.
• Hellitas lootust leida tee Petshoora ja Obi jõe vahel. Vana mehena reisis ta a-tel 1874 ja1876 Põhja-Uraalis. Leidis tee, kuid selleks oleks vaja olnud rajada kanal.
• Suri 1881.a Kiltsis, maetud Väike-Maarja kirikuaeda