16.11.22
Vaimu ja väega Väike-Maarja vald
Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ja Endla looduskaitseala kirdepiiril ning piirneb Vinni, Jõgeva, Järva ja Tapa vallaga.
Väike-Maarjast 3 km lääne poole jääb 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste ja ooside ahelik. Selle kõrgeimaks kohaks on Ebavere mägi (146 m). Vallas asuvad Pandivere kõrgustiku kõrgeim tipp – Emumägi (166 m), Äntu järved, Mäiste järv, Kaanjärv, Tammiku järved, paisjärved ja karjäärijärved, Punamägi – muinaseestlaste linnus Agelinde, Rakke linnamägi ja Varangu allikad. Valda läbivad Põltsamaa ja Pedja jõed.
Geoloogiliselt jääb Väike-Maarja Pandivere kõrgustiku võlvi keskele ja selle aluspõhi on Tamsalu paekivi lade. Simuna ja endise Avanduse valla alad asuvad Pandivere kõrgustiku ja Alutaguse maastikurajoonis. Rakke ja endise Rakke valla alad asuvad Pandivere kõrgustiku lõunapiiril ja osaliselt Endla nõos.
Valla territooriumil asuvad Äntu, Ebavere ja Emumäe maastikukaitsealad, Varangu looduskaitseala, Haavakannu, Ilmandu, Jäola, Seljamäe ja Tammelehe hoiualad ning mitmed kaitsealused pargid, põlispuud ja looduse üksikobjektid.
Suur osa vallast jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on õhukese pinnakatte ja karstide tõttu reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning inimmõjule tundlik. Maavaradest leidub valla territooriumil lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast.
Valla põhjaosa on lainja pinnamoega ja siin asuvad ühed Eesti viljakamad põllumaad. Lõunaosa on metsade- ja sooderohke ning ulatub Pedja jõe ülemjooksu madalikule. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim põhjavee moodustumisala.
Väike-Maarja vald moodustati endise Väike-Maarja külanõukogu aladele 1991. aasta detsembris ja selle territoorium peaaegu kattus endise Vao valla omaga. Valda kuuluvad Aavere, Pikevere, Varangu, Raigu ja Pudivere küla, Tamsalu valda jäid Põdrangu, Metskaevu, Sauevälja ja Loksa külad.
Pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimisi 2005. aasta oktoobris ühinesid Väike-Maarja ja Avanduse vald Väike-Maarja vallaks. 2017. aasta haldusreformi käigus liideti Väike-Maarja vallaga Rakke vald.
Valla suurus on 682,43 km² (68243 ha), elanikke on 1. november 2022 aasta seisuga 5705.
Vallas on (1. mai 2022 aasta seisuga) neli alevikku: Väike-Maarja (1478 elanikku), Rakke (865), Simuna (408) ja Kiltsi (193) ning 64 küla: Aavere (25), Aburi (63), Ao (50), Avanduse (80), Avispea (118), Ebavere (11), Edru (24), Eipri (87), Emumäe (25), Hirla (45), Imukvere (14), Jäätma (1), Kaavere (6), Kadiküla (2), Kamariku (4), Kellamäe (8), Kitsemetsa (1), Koila 15), Koluvere (5), Koonu (74), Kurtna (24), Kõpsta (12), Kännuküla (56), Kärsa (14), Käru (71), Lahu (7), Lammasküla (28), Lasinurme (40), Liigvalla (76), Liivaküla (81), Mõisamaa (24), Mäiste (8), Määri (61), Müüriku (60), Nadalama (22), Nõmme (14), Nõmmküla (27), Olju (5), Orguse (30), Padaküla (0), Pandivere (97), Piibe (51), Pikevere (60), Pudivere (31), Raeküla (24), Raigu (27), Rastla (40), Räitsvere (16), Salla (88), Sandimetsa (10), Sootaguse (8), Suure-Rakke (40), Tammiku (42), Triigi (242), Uuemõisa (21), Vao (317), Varangu (17), Villakvere (0), Vorsti (20), Võivere (42), Väike-Rakke (8), Väike-Tammiku (11), Äntu (49), Ärina (50).
Väike-Maarjast 3 km lääne poole jääb 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste ja ooside ahelik. Selle kõrgeimaks kohaks on Ebavere mägi (146 m). Vallas asuvad Pandivere kõrgustiku kõrgeim tipp – Emumägi (166 m), Äntu järved, Mäiste järv, Kaanjärv, Tammiku järved, paisjärved ja karjäärijärved, Punamägi – muinaseestlaste linnus Agelinde, Rakke linnamägi ja Varangu allikad. Valda läbivad Põltsamaa ja Pedja jõed.
Geoloogiliselt jääb Väike-Maarja Pandivere kõrgustiku võlvi keskele ja selle aluspõhi on Tamsalu paekivi lade. Simuna ja endise Avanduse valla alad asuvad Pandivere kõrgustiku ja Alutaguse maastikurajoonis. Rakke ja endise Rakke valla alad asuvad Pandivere kõrgustiku lõunapiiril ja osaliselt Endla nõos.
Valla territooriumil asuvad Äntu, Ebavere ja Emumäe maastikukaitsealad, Varangu looduskaitseala, Haavakannu, Ilmandu, Jäola, Seljamäe ja Tammelehe hoiualad ning mitmed kaitsealused pargid, põlispuud ja looduse üksikobjektid.
Suur osa vallast jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on õhukese pinnakatte ja karstide tõttu reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning inimmõjule tundlik. Maavaradest leidub valla territooriumil lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast.
Valla põhjaosa on lainja pinnamoega ja siin asuvad ühed Eesti viljakamad põllumaad. Lõunaosa on metsade- ja sooderohke ning ulatub Pedja jõe ülemjooksu madalikule. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim põhjavee moodustumisala.
Väike-Maarja vald moodustati endise Väike-Maarja külanõukogu aladele 1991. aasta detsembris ja selle territoorium peaaegu kattus endise Vao valla omaga. Valda kuuluvad Aavere, Pikevere, Varangu, Raigu ja Pudivere küla, Tamsalu valda jäid Põdrangu, Metskaevu, Sauevälja ja Loksa külad.
Pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimisi 2005. aasta oktoobris ühinesid Väike-Maarja ja Avanduse vald Väike-Maarja vallaks. 2017. aasta haldusreformi käigus liideti Väike-Maarja vallaga Rakke vald.
Valla suurus on 682,43 km² (68243 ha), elanikke on 1. november 2022 aasta seisuga 5705.
Vallas on (1. mai 2022 aasta seisuga) neli alevikku: Väike-Maarja (1478 elanikku), Rakke (865), Simuna (408) ja Kiltsi (193) ning 64 küla: Aavere (25), Aburi (63), Ao (50), Avanduse (80), Avispea (118), Ebavere (11), Edru (24), Eipri (87), Emumäe (25), Hirla (45), Imukvere (14), Jäätma (1), Kaavere (6), Kadiküla (2), Kamariku (4), Kellamäe (8), Kitsemetsa (1), Koila 15), Koluvere (5), Koonu (74), Kurtna (24), Kõpsta (12), Kännuküla (56), Kärsa (14), Käru (71), Lahu (7), Lammasküla (28), Lasinurme (40), Liigvalla (76), Liivaküla (81), Mõisamaa (24), Mäiste (8), Määri (61), Müüriku (60), Nadalama (22), Nõmme (14), Nõmmküla (27), Olju (5), Orguse (30), Padaküla (0), Pandivere (97), Piibe (51), Pikevere (60), Pudivere (31), Raeküla (24), Raigu (27), Rastla (40), Räitsvere (16), Salla (88), Sandimetsa (10), Sootaguse (8), Suure-Rakke (40), Tammiku (42), Triigi (242), Uuemõisa (21), Vao (317), Varangu (17), Villakvere (0), Vorsti (20), Võivere (42), Väike-Rakke (8), Väike-Tammiku (11), Äntu (49), Ärina (50).
Juba muistsetest aegadest peale on Pandivere kõrgustiku viljakatel maadel tegeldud põlluharimise ja karjakasvatusega. 1913. aastal oli Vao vallas 13 mõisat ja 425 talu ning 1939. aastal 840 talu.
Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus, töötlev- ja puidutööstus, Rakke piirkonnas lubjakivi tootmine. Majanduselu edendamiseks on paikkond avatud ka väljastpoolt tulevatele investeeringutele.