Juuni algusnädal kulgeb Väike-Maarja vallas Pandivere päevade tähe all. Tänavuseks kandvaks teemaks on „Iseoma Pandivere", mis tuleneb käesoleva aasta üldlaulupeo ja -tantsupeo teemast ning räägib meie omaenda (õigekeelsussõnaraamatu järgi „iseoma") Pandivere piirkonna omanäolisusest, meie seostest ja juurtest.

Traditsiooniline laat ja kultuurisündmused toimuvad tavapäraselt laupäeval, kuid tegevust jagub nädala igasse päeva.

Esmaspäevast, 2. juunist on Väike-Maarja raamatukogus väljapanek „Kodukandi lood" ning Rakke raamatukogus näitus „Lood, mis kujundasid Pandivere", mõlemad piirkonnaga seotud raamatutest, mis ootavad laenutamist. Teisipäeval, 3. juunil toimuvad sündmused Rakke ja Kiltsi raamatukogudes. Rakke raamatukogus esitleb Ella Vikk kell 15 oma raamatut „Eestimaa veetorn: Pandivere kõrgustik" ning esitletakse noorte luulekonkursi „Minu Pandivere" parimaid töid. Kiltsi raamatukogus loetakse teisipäeval kell 14.30 ette piirkonna luuletajate loomingut. Samuti on seal avatud näitus „Meie Kiltsi piirkond". Kolmapäeval, 4. juunil kell 14 loetakse Triigi raamatukogus ette Erich Meerja luuletusi. Neljapäeval, 5. juunil toimuvad Simuna raamatukogus kell 15 loeng teemal „Vesi" ja viktoriin „Pandivere veed". Avatud on näitus „Pandivere kõrgustike vetest: jõed, allikad, järved".

Neljapäeva, 5. juuni õhtul alates kella üheksast piilutakse salapärastesse kohtadesse Väike-Maarja „all". Selle käigus käiakse nii mõneski keldris ja tutvutakse kohtadega, kuhu ka kohalikud suure tõenäosusega muidu ei satu. Osalejatel palutakse kaasa võtta taskulamp või pealamp, et seikluslikust retkest maksimum võtta.

Reedel, 6. juunil kell 13 loetakse Väike-Maarja raamatukogus ette Indrek Hirve luulet. Korraldajad on soovitanud sellele üritusele kaasa haarata oma käsitöö, mida luulet nautides meisterdada.

Reede õhtu, 6. juunil algusega kell 19, on Kiltsi rahvamajas teatriõhtu. Simuna Priitahtlike Pritsimeeste näitering Vesi Peale etendab Õ. Lainesaare tõestisündinud lool põhineva „Päranduse" ja Rakke Rahwa Teater O. Lutsu aegumatu komöödia „Onu paremad päevad".

Peonädal kulmineerub traditsiooniliselt laupäeval Pandivere päeva suure laada ja kultuurisündmustega.

Laat leiab aset laupäeval, 7. juunil kella 9–15. Kell 10 avatakse päev laadaplatsil. Kell 10.30 toimub mustkunstniku Fred-Erik Johansoni lasteetendus „Illusioon". Kell 11.30 toimub traditsiooniline Pandivere päeva rongkäik. Kell 12–13 leiab aset kontsert „Iseoma Pandivere". Traditsiooniliselt on nuputamishuvilistel võimalus lahendada viimatises vallalehes ilmunud kodukanditeemaline ristsõna ning esitada vastused auhinnaloosimiseks üritusele.  

Päeva jooksul toimuvad erinevad tegevused. Liivi pargis on lastealal batuut, sõidutavad Vaasi hobutalu hobused, väljas on mudelihall, tehakse näomaalinguid ja meisterdatakse töötubades. Keskväljakul on esindatud noortekeskuse tegevused, SÄNKI GRAFFITI töötuba, HIP-HOP töötuba, minipannkoogid ja tänavatoidubuss. Tiikide ääres on väljas Simuna Vabatahtlik Tuletõrjeselts ja motomehed. Kell 9–11.30 on avatud lasketiir. Kotli Majas avatakse uus näitus just Pandivere päeval. Kell 13–15 tähistab Väike-Maarja päästekomando seltsimaja juures sünnipäeva erinevate tegevustega, päästetehnika tutvustusega, veemängudega, termokaameraga pimeduses inimeste otsimisega, tule- ja veeohutuse käsitlemise ja nõuannetega.

Laadapäeval toimub muu hulgas ka valla raamatukogudes maha kantud raamatute müük ja kell 10–11 saab töötoas meisterdada vanadest raamatutest lilli.

Kell 14–16 leiab Väike-Maarja muuseumis aset valla kultuuripuu kohtumine. Sel korral on külas Väike-Maarjast pärit muusikud Ivo Etti ja Taavi Orro.  

Kell 16 saab Väike-Maarja seltsimajas näha kohaliku näiteringi etendust „Armastus – looduse kingitus".

Pühapäeval, 8. juunil on fookus laste sportlikel tegevustel ja Väike-Maarja staadionil toimuvad kergejõustiku mitmevõistlused lastele algusega kell 11. Kavas on vormelijooks, kaugushüpe, vilepalli vise ja ristikeks.   

Tänavused Pandivere päevad kannavad järjekorranumbrit 36. Pandivere päevad on kodukandipäevad, mille pidamine sai alguse rahvusliku aktiivsuse tõusu ajal 1988. aastal. Tänapäevani aitavad need säilitada kodukoha kultuuriloolist järjepidevust, pakuvad rahvale lustlikku võimalust kokkutulemiseks ning on kujunenud piirkonna suvealguse suurimaks pidustuseks. 

 

Foto: Kristel Kitsing