Rakke kooli muusikaõpetaja Eve Martjak pojaga, Väike-Maarja kodutütred, muuseumi juhataja Edgar Tammus, vallavanem, volikogu esimees ja haridusnõunik istusid bussi ning sõitsid metsade ja põldude vahele riigimeestele paigaldatud mälestuskividele lillekimpe ja küünlaid viima. Nendega ühinesid  Evelin Poolamets ja Riigikogu liige Anti Poolamets.

Esimene peatus tehti Eduard Vilde sünnikohas. Pudivere ja Määri külade vahel, põllu veerel paikneva plaadiga lahmaka kivi juures. Eemal aimdus läbi kulu vundamendi piirjooni, puhus tuul ja paistis päike.

Eduard Vilde tegutses aktiivselt poliitikas ja sõi diplomaadi leiba

Täna teatakse Vildet peamiselt kirjanikuna. Ometi oli ta aastatel 1905 kuni 1917 revolutsioonilise tegevuse tõttu maapaos - elas Šveitsis, Soomes, USAs jm. Naastes astus Eestimaa Sotsiaaldemokraatlikku Ühendusse, tegi kaastööd ajalehele „Sotsiaaldemokraat". Mõistis hukka proletariaadi diktatuuri ja leidis, et sotsialistid peavad Asutavat Kogu ka siis tunnustama, kui seal on kodanlik enamus. Pidas end revolutsionääriks, oli vägivallapoliitika vastu.

Asutavasse Kogusse kuulus Eduard Vilde 27. maini 1920, eemaldudes pärast seda poliitikast.

Juhan Kuke tegevpoliitiku karjäär oli lühike ja särav

Juhan Kuke sünnikohta sõites palistasid teed metsa- ja põllumassiivid, mille vahele pikitud üksikud elumajad. Buss keeras enne Käru kooli paremale ja viis reisijad kivikangruni. Kõrged puud ja sammaldunud kivid rääkisid muistsest talukohast. Talla all lirtsus veidi vett ning peale Juhan Kuke elusuuruses vineerkuju paika seadmist rääkis juristi ja ajaloolase taustaga Anti Poolamets riigivanemast. Mehest, kes oli Eesti iseseisvusmanifesti põhiautor.

Juhan Kukk kirjutas 1918. aasta veebruaris koos Jüri Jaaksoni ja Ferdinand Petersoniga "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", korraldades ka manifesti trükkimise Tallinnas. Eesti esimese rahaministrina oli Kuke õlul Vabadussõja finantseerimise ning 1918. aasta lõpus Riigikassa viieprotsendiliste lühiajaliste võlakohustuste väljaandmise korraldamine. Ringluses kujunesid neist olemuslikult esimesed Eesti enda rahatähed, mida kutsuti "kukkedeks" ja "pätsudeks".

1917. aastal valiti Juhan Kukk Maapäeva liikmeks. Hiljem oli ta Asutava Kogu ning esimese ja teise Riigikogu liige. Ta oli Eesti esimene rahaminister, seejärel kaubandus-tööstusminister, esimese Riigikogu esimees ning aastatel 1922-1923 riigivanem. Ta tuli poliitikasse koos Eesti omariikluse sünniga ning lahkus sealt aastal 1923, kui riik oli tõusnud jalgadele.

Kolme riigimehe sünnikodu täpne asukoht on teadmata

Edasi viis tee Väike-Maarja Vabadussamba jalamile. Sinna asetati küünlaga lillekimp Karl-August Saare, Karl Gustav Inglisti ja August Jürima mälestuseks. Nende kolme Asutava Kogu liikme sünnikodud on kas hävinud või teadmata. Ringreisi viimasesse punkti jõudmise ajaks oli käes hiline pärastlõuna.

Karl-August Saar sündis 12. augustil 1887. aastal Rastla külas taluniku pojana. Oli tuntud kui lugupeetud töömees. Töötas sõja ajal Tapa raudteesõlmes, organiseeris Tapa alevi valitsust ja korraldas evakueeritud koolide tööd. 1924. aastal tõusis Raudteevalitsuses tariifi ja kontrolli toimkonna juhatajaks.

Eesti ajal oli Tapa sõlmes Ajutise Valitsuse komissariks. Ajakirjanduses ära mainitud kui Innukas seltskonna tegelane ja Kaitseliidu liige. Kuulus Asutavasse Kogusse kuni 6. oktoobrini 1919.

August Jürima tegevus rajanes moraalil, sündsus- ja õiglustundel

August Jürima oli juba noorena mässumeelne, osaledes 16aastasena 1905. aasta ülestõusus. Pääses ainsana noore ea ja köstri palvel hukkamisest. Oli Asutava Kogu ja Riigikogu kõikide koosseisude liige, mitme ministriportfelli omanik.

Konstantin Päts kirjeldas August Jürimat kui meest, kes püsib alati tasakaalu piirides ja ohjeldab tarbekorral ka nooremaid tulipäid. Ta arreteeriti 5. oktoobril 1940. aastal Tallinnas ning mõisteti surma Kirovi oblasti Vjatlagi vangilaagris paar aastat hiljem.

Karl Gustav Inglist valiti Asutavasse Kogusse Ambla vallast

Karl Gustav Inglist sündis Äntu külas ja asus peale abiellumist koduväina Amblasse, Kustu tallu. Rajas seal raua- ja plekitööstuse „Karl Inglisti rauatööstus-mehaanika ja lukksepatöökoda".

Valiti 1919. aastal Asutavasse Kogusse Eesti Sotsiaaldemokraatilise Tööliste Partei liikmena, oli rahvaesindaja kuni 1920. aastani.

Üks tütardest lõpetas kiitusega Tartu Ülikooli ja töötas hiljem Väike-Maarja Keskkoolis õpetajana.

Juhan Kuke sugulased, kes soovisid Asutava Kogu liikmetele austust avaldada, ei saanud kahjuks meiega koos ringreisil osaleda. Nad tervitavad soojalt Väike-Maarja valla elanikke.

Samuti saadab Väike-Maarja rahvale head soovid Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht Elle Lees.

Tänan Väike-Maarja muuseumi juhatajat Edgar Tammust materjalide kogumise eest.

Ivika Aman
Väike-Maarjas, 5. aprillil 2019. aastal