Väike-Maarja alevikus Jaama tänaval kergliiklusteelt on leitud Hispaania teeteo isendeid.

Tegemist on kergesti paljuneva ja tülika nälkjaga, kes sööb valimatult kõike rohelist, mis teele ette jääb, eelistades mahlaseid ja madalakasvulisi taimi, aga ka lagunenud taimematerjali, loomseid jäänuseid ja isegi teiste tigude mune.

Nälkja võõrliikide levikut tuleb takistada kohe, kui piirkonnas on avastatud esimesed leiud. See aitab ära hoida nende arvukuse plahvatuslikku suurenemist. Aiapidajatel tuleb aias kõik niisked ja varjulised kohad üle vaadata.

 

Mida teha, et vältida võõrliikide aeda sattumist?

Enamasti toome nad oma aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad. Piisab ainult kahest isendist või munakogumist, et liik saaks aias paljunema hakata.

• Ära too aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus elavad nälkjate võõrliigid.

• Kui ostad istikuid ja kahtlustad, et seal võib olla hispaania teeteo mune, pane istik karantiini viieks nädalaks: seo mullapalli ümber kilekott, kinnitades selle tihedalt ümber istiku varre ja kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta.

• Võid ostetud istikute mullapallid läbi vaadata ja leitud (võimalikud) munad hävitada.

• Kui piirkonnas on teada hispaania teetigude levik, võib abi olla nn teoaedadest – siledad plekist piirded, millest teod ei jõua hästi üles ronida. Hispaania teetigude ronimisvõime on siiski üpris hea.

 

Mida teha, kui võõrliigid on juba aeda jõudnud?

• Korja pidevalt ära täiskasvanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune.

• Korja anumasse ja kalla peale keev vesi. Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa.

• Raputada kaitstavate taimede ümber tuhka, superfosfaati või lupja, mis kuivatavad kahjuri talla oleva lima, mille abil nälkjas liigub.

• Nälkjate kokku meelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid on lihtsam kokku koguda.

• Suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda.

• Kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem levivad nad sinu aeda tagasi.

• Aiajäätmeid (nt riisutud lehed, lõigatud taimevarred ja -lehed, vana multš) ei tohi viia metsaserva, niidule, parki, võsa vahele või jäätmaale, sest selle kraamiga võivad kaasas olla ka nälkjad või nende munad. Sellistes kohtades saavad nad segamatult elada ja paljuneda, sest keegi seal neid ei korja. Lisaks levivad nad sealt varem või hiljem aedadesse. Aiajäätmed tuleb kompostida oma aias.

• Hoolda oma aeda – hoia muru madal (niida ka põõsaaluseid), mullapind kobestatud. Pidevalt kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega).

• Võimalusel soodusta aias võõrnälkjate looduslikke vaenlasi, kes söövad nälkjamune ja ka roomavaid isendeid – kohalikud nälkjaliigid, suuremad mardikad, linnud, siilid. Eriti maitsevad nälkjad muskuspartidele.

• Teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamine võib hävitada hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad).

• Hävitatud teod ja nende munad võib kaevata maa sisse või viia kompostihunnikusse.

• Kompostikasti, kui nälkja talvitumiskoha, tuleks enne talvekülma läbikaevata.

Parim aeg nende tõrjumisega tegelema hakata on varakevadel, teeteod muutuvad aktiivseks, kui õhutemperatuur on 5 kraadi. Kui neid juba kevadel hakata regulaarselt korjama, siis on võimalik nende paljunemist ja suvist plahvatusliku levikut ära hoida. Edukalt saab neid tõrjuda veel ka hilissügisel, näiteks viimaste aiatöödega vaadata üle neile sobivad talvitumiskohad, näiteks kompostikasti võiks enne talvekülma veel läbi kaevata, vältida kõduhunnikuid, kus soodsad talvitumistingimused.

Ole kindel, et hävitad võõrliiki. Tee määramistunnused selgeks ja hoia kodumaiseid liike!

Keskkonnaamet kogub teavet võõrnälkjate leviku kohta Eestis. Selleks, et olla kindel, kas tegemist on võõrliigiga, palun vaadata määramistunnuseid ja võimalusel lisada ka foto. Keskkonnaamet kodulehel on olemas spetsiaalne teokaart ja teavitamise

Täiendavat teavet Eestis levivate võõrnälkjad kohta leiab Keskkonnaameti kodulehel.

https://www.keskkonnaamet.ee/elusl.../voorliigid/voornalkjad