Maakorraldustoimingud

Lihtsaid maakorraldustoiminguid viiakse läbi elektroonilises katastris MinuKataster

Katastriüksuse jagamine

Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist.

Katastriüksuse jagamiseks:

maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut, näiteks maamõõtjat);
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja, nõustades omanikku parima maakorraldusliku lahenduse leidmisel ja skeemi koostamisel);
pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule;
kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt);
vallavalitsus hindab katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ning määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed;
katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomanikule rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja;
seejärel maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;
katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse;
pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud;
teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

Pane tähele!

Kui katastriüksuse jagamine on seotud katastriüksusel asuva(te) hoone(te) reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada.
Kui maaomanikul on soov avada mõne uue tekkinud katastriüksuse kohta kinnistusraamatus eraldi registriosa, siis on vajalik läbi kinnistuportaali esitada kinnistamisavaldus. Avaldust on võimalik teha ka notari juures.

MinuKataster videojuhend: Maatükkide jagamise toiming

Katastriüksuste liitmine

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine.

Pane tähele!

Kui liidetavad katastriüksused asuvad kinnistusraamatu erinevates registriosades, tuleb need enne katastriüksuste liitmist kanda kinnistusraamatu samasse registriossa.

Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut);
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja);
pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uue maatüki registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule;
kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt);
kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on kolmanda ja neljanda jao kannete (isiklikud kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid jm) olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks puudutatud isikute nõusolekud;
vallavalitsus hindab katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ning määrab tekkivale katastriüksusele aadressi ja sihtotstarbe;
katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomanikule rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja, maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;
katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse;
pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on liitmise tulemusena moodustatud katastriüksus ametlikult registreeritud;
teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

Katastriüksuste piiride muutmine

Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldustoiming, mille käigus üks piirnevatest kinnisasjadest annab osa naaberkinnisasja koosseisu. Kinnisasja piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Kinnisasja piiri muutmisel ei moodustata naaberkinnisasja kooseisu antavast osast eraldi kinnisasja. Üle antava osa väärtus lepitakse kokku omanike vahel.

Katastriüksuse piiri muutmiseks:

maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut);
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja, nõustades omanikku parima maakorraldusliku lahenduse leidmisel ja skeemi koostamisel);
pärast maakorralduskava heakskiitmist katastripidaja poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule;
kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt);
kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on kolmanda ja neljanda jao kannete (isiklikud kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid jm) olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks puudutatud isikute nõusolekud;
vallavalitsus hindab katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ning määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed;
katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomanikule rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja, maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;
katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse;
pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on piiride muutmise tulemusena moodustatud katastriüksus(ed) ametlikult registreeritud;
teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

MinuKataster videojuhend: piiride muutmise toiming

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

Sihtotstarbe muutmiseks:

maaomanik logib katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut);
sihtotstarbe muutmise taotlus (kava) edastatakse rakenduse kaudu vallavalitsusele kooskõlastamiseks;
vallavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud;
ehitiseta katastriüksustele sihtotstarbe määramisel lähtub vallavalitsus maa tegelikust kasutusest või kehtivatest planeeringutest;
ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel;
katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega;
vallavalitsus registreerib MinuKatastris sihtotstarbe muudatuse, mis läheb kinnistusraamatusse automaatkandena.

Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamine

Eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja on võimalik teatud tingimustel erastada.
Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järgselt.
Vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.

Koha-aadresside määramine

Katastriüksuse aadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda vallavalitsusse.

vallavalitsus määrab korraldusega katastriüksuse aadressi ja seejärel sisestab aadressiandmed aadressiandmete süsteemi infosüsteemi (ADS) menetlusrakendusse.
pärast aadressi kinnitamist ADS menetlusrakenduses registreeritakse aadress maakatastris ja seejärel kinnistusraamatus.