Lähedase kaotus

Surma registreerimine

• Surmaga seotud asjaajamine algab surma fakti registreerimisest ja surmatõendi saamisest, mis on aluseks matustega seotud asjaajamiseks.
• Üldjuhul edastavad tervishoiuteenuse osutajad (kiirabi, haigla, perearst) surma fakti tuvastamisel andmed rahvastikuregistrisse automaatselt ja väljastavad selle kohta ka surmatõendi. 
• Surnult sündinud lapse surma rahvastikuregistris ei registreerita ega väljastata ka surmatõendit. Surma tõendab ja matmist võimaldab surnult sündinud lapse puhul arstlik surmateatis. 
• Kohalik omavalitsus surmasid ei registreeri. Erandjuhtudel saab surma registreerida maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses (Lääne-Virumaal Rakvere Linnavalitsus) 

Erandjuhud:

1. isik sureb Eestis ja surm ei ole registreeritud;
2. välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või;
3. välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus ja surm ei ole juba registreeritud välismaal.

Surma registreerimine maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses

Surma registreerimiseks maakonna kohalikus omavalitsuses tuleb esitada: surmateatis, politseiasutuse teatis või kohtuotsus surma tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta ning avaldaja isikut tõendav dokument. Avalduse saab esitada surnu abikaasa, sugulane, hõimlane, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või muu isik, kellel on andmeid isiku surma kohta.

Maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses registreerib surma kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse saamisest arvates.

Inimene suri välisriigis

Eesti kodaniku surm on vaja kõigepealt registreerida välisriigi vastavas ametiasutuses surmatõendi saamiseks. 

Välisriigis väljastatud surmadokument peab olema kas eesti-, inglise- või vene keeles. Mõnes muus keeles väljastatud dokument peab olema vandetõlgi poolt tõlgitud, misjärel tuleb dokument lasta kinnitada apostilliga (v.a. juhul, kui see on juba CIEC vormil). 

Surmadokument ning vajadusel selle tõlge tuleb esitada kohalikule omavalitsusele, kus surma puudutavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Seda tuleb teha ka juhul, kui surnu maetakse välisriiki

Välisriigi kodanik suri Eestis 

Eestis surnud välisriigi kodaniku surmast teavitatakse surnu kodakondsusriigi välisesindust.

Lahkunu lähedastele väljastab surma fakti tuvastanud tervishoiuasutus esmase eestikeelse surmatõendi juhul, kui välisriigi kodanikul on olemas Eesti isikukood. Kui välisriigi kodanikul Eesti isikukood puudub, väljastab tervishoiuasutus lahkunu lähedasele eestikeelsed surma fakti ja surma põhjust fikseerivad surma dokumendid.

Juhul kui osutub vajalikuks esitada surmatõend lahkunu kodakondsus- või elukohariigi (näiteks kui isik viibis Eestis ajutiselt) asutusele, saavad surnu lähedased taotleda Eesti maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest surmatõendi inglise, saksa või prantsuse keeles või rahvusvaheliselt tunnustatud vormidel (CIEC, tõend koos mitmekeelse standardvormiga). Korduva surmatõendi eest tuleb tasuda riigilõiv.

Kui lahkunu lähedastel on soov surnukeha või surnu tuhka sisaldav urn toimetada teise riiki, lähtutakse transpordil sihtriigi nõudmistest ning ühendust tuleb võtta selle riigi Eestis asuva välisesindusega või välisministeeriumiga. Surnukeha või urni piiriülese transpordi korraldamise ning hinnanguliste transpordikulude kohta saab infot matusebüroodest.

Surmatõendi väljastamine

• Surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta. Korduva või võõrkeelse surmatõendi (inglise, saksa, prantsuse keeles; koos mitmekeelse standardvormiga või CIEC-vormil) väljastab maakonnakeskuse kohalikku omavalitsus.
• Riigilõivu suurus maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest väljastatava tõendi eest on 10 eurot, Eesti välisesindusest väljastatava tõendi riigilõiv on 20 eurot. Mitmekeelse standardvormi väljastamise eest koos surmatõendiga on riigilõiv 20 eurot. Täpsema info saamiseks võtke ühendust teile sobiva maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse või Eesti välisesindusega.

Rahvastikuregistrist  on võimalik surmainfo küsimise teenusega pärida infot, kas inimene on surnud. Päringu tegemiseks on vaja teada inimese isikukoodi või nime (soovi korral ka sünniaega). Surmainfo (kuupäev) väljastatakse pärast 01.07.2010 surnud inimeste kohta.

Matused 

• Inimest ei tohi matta enne, kui surm on registreeritud, sest matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.
• Läbi tuleks mõelda matmise viis (kirstumatus, tuhastamine) ja asukoht, tseremoonia (kiriklik, ilmalik) ja peiede küsimused.
• Tuleks valida sobiv matusebüroo ja korralda lahkunu transport. Transpordi külmkambrisse organiseerib kas haigla või Sinu valitud matusebüroo, kes tuleb lahkunule koju järele. Planeeri lahkunu jaoks matmise aeg ja koht ning konsulteeri kalmistuga matmise aja ja koha küsimuses.

Matusetoetus

Matusetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse isiku surma korral, kelle viimaseks elukohaks rahvastikuregistris oli Väike-Maarja vald. 
Matusetoetuse suurus on 375 eurot.