Väike-Maarja valla tunnustusavalduste liigid
-
Väike-Maarja valla aukodaniku nimetus
Väike-Maarja valla aukodaniku nimetus antakse üksikisikule erilise austusavaldusena Väike-Maarja vallale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest.
Ettepanek aukodaniku nimetuse andmiseks tuleb esitada Väike-Maarja Vallavalitsusele 31. detsembriks läbi elektroonilise toetuste taotlemise ja menetlemise süsteemi SPOKU.
Aukodaniku nimetus omistatakse vallavolikogu otsusega. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.
Aukodaniku tunnistuse ja 1000 euro suuruse rahalise preemia annavad volikogu esimees ja vallavanem üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel. -
Väike-Maarja valla aasta tegu
Väike-Maarja valla aasta teo tiitliga tunnustatakse üksikisikut või organisatsiooni aasta jooksul tehtud silmapaistva teo eest. Aasta teo tiitlile esitatud tegu on aidanud kaasa vastava valdkonna arengule vallas, maakonnas või üleriigilisel tasandil ja toonud Väike-Maarja vallale kui paikkonnale tuntust.
Tunnustuse saajateks sobivate kandidaatide leidmiseks viib vallavalitsus läbi avaliku konkursi. Ettepanek aasta teo tiitli andmiseks tuleb esitada Väike-Maarja Vallavalitsusele iseteeninduskeskkonnas SPOKU. Esitatud kandidaatide hulgast valivad aasta teo välja Väike-Maarja valla elanikud hääletamise teel.
Aasta teo tunnistuse ja mälestuseseme annavad volikogu esimees ja vallavanem üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel. -
Väike-Maarja valla tänukiri
Väike-Maarja valla tänukiri on tunnustus, mille annab vald tänuavaldusena füüsilistele või juriidilistele isikutele või kollektiividele. Ettepanek tänukirja andmiseks tuleb esitada Väike-Maarja Vallavalitsusele iseteeninduskeskkonnas SPOKU.
Põhjendatud ettepanek tänukirja väljaandmiseks tuleb vallavalitsusele esitada iseteeninduskeskkonnas SPOKU vähemalt 15 tööpäeva enne soovitavat üleandmist.
Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus.
Aasta tegu
Väike-Maarja valla aasta tegu
-
2024 Väike-Maarja lasteaia rekonstrueerimine
-
2022 Väike-Maarja staadioni rajamine ja seltsimaja ümbruse ümberehitus
-
2021 etnograafilise ülevaate „Vanad asjad Tisleri talus" digitaliseerimine
-
2020 esimese Wähja festivali korraldamine
-
2019 Triigi külla laudakompleksi ehitamine
-
2018 Lääne-Viru Värkstuba ehk Väike-Maarja gümnaasiumisse nüüdisaegse loodusteaduste õppelabori rajamine
Aasta tegija 2017
Valla aasta tegija 2017 on Hans Kruusamägi
Valla aasta tegija 2017 tunnistus ja auhind (Ermo Loodi teemakohane sepis) anti 23. veebruaril Väike-Maarja seltsimajas toimunud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva aktusel üle rukkikasvatuse propageerijale ja eestkõnelejale, rukkikuningas Hans Kruusamägile.
24. augustil 2016 korraldasid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit Äntus rukkikuningas Hans Kruusamägi valdustes suure külvipäeva, millega sai alguse Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaaline rukkiaktsioon „100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!".
15. augustil 2017 korraldasid Eesti Rukki Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda piduliku rukkilõikuse, kus Hans Kruusamägi lõikas oma eelmise aasta augustis külvatud rukkipõllult sümboolselt esimese rukkivihu.
Uudseviljast tootsid veskimehed leivajahu ja sellest küpsetatud rukkileib jõudis Juubelileiva nime all tarbijateni. 17. novembril lõigati Eesti Rahva Muuseumis toimunud Põllumajandus-Kaubanduskoja lõikuspeol rukkikuningas Hans Kruusamägi osalusel pidulikult lahti esimene miljonist juubelileivast – ühe meetri pikkune, hullutavalt lõhnav ja ehe uudseleib.
Hans Kruusamägi on öelnud: „Millal siis veel, kui mitte meie riigi suure juubeli puhul teadvustada endale aastasadade jooksul siinmail austatud tavasid ja rahva elujõu allikaid. Rukkileival on siin asendamatu koht."
Silmapaistvate saavutuste eest rukkikasvatajana omistas Eesti Rukki Selts 2007. aastal Hans Kruusamägile rukkikuninga tiitli. Tema missioonitundest kantud tegevuse eesmärgiks on olnud hoida elus rukkikultuuri, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone ning pärandada noorele põlvkonnale austust leiva ja leivavilja vastu.
OÜ Simuna Ivax, mille juht Hans Kruusamägi on, tegeleb teravilja- ja rapsikasvatusega 1860 hektaril, millest rukki all oli 2017. aastal 550 ha. Lisaks on ettevõttel neli kalakasvatust, kus kasvatatakse forelli ja tuura. Ettevõte annab tööd 17 töötajale.
Hans Kruusamägi oli ka Eesti Aasta Põllumees 2017 kandidaat.
Aasta tegija 2016
Valla aasta tegija 2016 on Jaak Läänemets
Valla aasta tegija 2016 tunnistus ja auhind (Ermo Loodi teemakohane sepis) anti 23. veebruaril Väike-Maarja seltsimajas toimunud Eesti Vabariigi 99. aastapäeva aktusel üle tulemusliku majanduse ja seltsielu edendajale Jaak LÄÄNEMETSLE.
Jaak Läänemets on 25 aastat tegelenud teraviljakasvatusega ning selle kõrvalt panustanud aktiivselt maaelu ja ühistegevuse edendamisse nii terves Eestis kui ka Väike-Maarja vallas. Tulevikku vaatava ja innovaatilise mõtteviisiga on ta eeskujuks paljudele põllumeestele ja ka teiste ettevõtlusvaldkondade esindajatele.
1. aprillil 2016 kuulutati Jaak Läänemets Olustvere lossis toimunud konverentsil „Põllumees kui tippjuht" Eesti põllumajandussektori tippjuhiks 2016.
OÜ Triigi Farmer omandamisega 2016. aasta kevadel tagas ta töökohtade säilimise Triigi piirkonnas ja ka piimakarjakasvatusega jätkamine just sellele põllumajandusvaldkonnale eriti keerulisel majandusaastal.
Põllumeeste ühistegevuse edendaja ja propageerijana oli Jaak Läänemets 2005. aastal Eesti teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu KEVILI asutaja ning on olnud algusest peale ka ühistu nõukogu esimees. 15. oktoobril 2016 avas põllumeeste ühistu KEVILI Rõngus Lõuna-Eesti kaasaegseima ja suurima viljaterminali. Rõngu terminal ja 2012. aastal Lääne-Virumaal Roodeväljal avatud terminal on suurimad põllumeeste endi poolt rajatud viljaterminalid Eestis.
Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi esimehena aitab Jaak Läänemets korraldada põllumajandusega tegelevate inimeste koostööd Väike-Maarja piirkonnas. Suurepärane hea koostöö näide on ka Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi 120. aastapäeva väärikas korraldamine Väike-Maarja seltsimajas.
Aasta tegija 2015
Valla aasta tegija 2015 on Kaja Laar
Valla aasta tegija 2015 tunnistus ja auhind (sepistatud süstal, teemakohase graveeringuga, autorid Ermo Lood ja Ants Einsalu) anti 23. veebruaril Väike-Maarja seltsimajas toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäeva aktusel Väike-Maarjas oma praksise avanud noorele perearstile Kaja LAARILE.
Olukorras, kus noored arstid eelistavad maal töötamise asemel suunduda tööle Tartusse ja Tallinnasse või koguni piiri taha, on Kaja Laari julgus ja ettevõtlikkus alustada töötamist iseseisva perearstipraksisega oma kodukohas Väike-Maarjas igati tunnustamist väärt tegu.
Kaja Laari kirjutatud hästi läbimõeldud ja analüüsitud äriplaan perearstiteenuse kättesaadavuse parandamiseks Väike-Maarja vallas võimaldas tal edukalt taotleda ettevõtlusega alustamiseks toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ja Väike-Maarja Vallavalitsuselt ning soetada töötamiseks vajaminevat tehnikat.
Perearst Kaja Õunapuu OÜ annab tööd lisaks perearstile ka kolmele pereõele.
Noore perearsti Kaja Laari ettevõtlus- ja tööalane tegevus on 2015. aastal parandanud esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavust piirkonnas. Tema otsus võtta üle kahe Soome suundunud perearsti patsientide nimistud, mida hallati ajutiste asendajatega, ja alustada töötamist perearstina, võimaldab Väike-Maarja vallal taotleda toetust Väike-Maarja tervisekeskuse rajamiseks ja kindlustada siinne elanikkond püsivalt esmatasandi arstiabi kättesaadavusega.
Aasta tegija 2014
Valla aasta tegija 2014 on Kadri Kopso
Valla aasta tegija 2014 tunnistus ja auhind (klaasikunstnik Riho Hüti kujundatud kristallvaas) anti 24. veebruaril Väike-Maarja seltsimajas toimunud Eesti Vabariigi 97. aastapäeva aktusel üle Eesti sümbolehitiste arhitekti Alar Kotli loo jutustajale Kadri KOPSOLE.
2014. aasta oli Kadri Kopsol tihedalt seotud arhitekt Alar Kotli loomingu taastutvustamisega. Ehitusala ja arhitektuuri hästi tundva inimesena võttis Kadri Kopso oma missiooniks teha Alar Kotli (27.08.1904–4.10.1963) looming tema 110. sünniaastapäeva tähistamise puhul jälle nähtavaks.
Kadrit ajendas Kotli teemaga sügavuti tegelema asjaolu, et Väike-Maarjas sündinud, Rakveres ja Tartus õppinud ning Danzigi Tehnikaülikoolist arhitektikutse saanud tipparhitekti Alar Kotli loomingusse kuuluvad enam kui saja tema projektide järgi Eestisse ehitatud hoone kõrval ka niisugused Eesti sümbolehitised nagu Tallinna Lauluväljak ja presidendikantselei. Lisaks on ta Estonia teatri taastamisprojekti looja.
Kadri otsis kontakti Kotli perega, tegi Pandivere giidide koolituse lõputöö kohalikust suurkujust – Alar Kotlist ja valmistas arhitekti 110. sünniaastapäeva tähistamiseks ette sisukad Kotli teemapäevad Väike-Maarjas, Rakveres ja Tallinnas. Kõik ikka selleks, et anda võimalikult palju infot Alar Kotli eluloo, töö ja kaunite ehitiste kohta.
Pea aasta kestnud Kotli-teemaliste ürituste sari tipnes näituse „Sümbolite arhitekt Kotli" avamisega Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside majas. Näitus tõi Alar Kotli ja tema rikkaliku loomingu rahvale taas lähemale ja avas hulganisti Alar Kotli uskumatult rikka isiksuse erinevaid tahke. Näitus andis põhjaliku ülevaate tema elust ja laialdasest tööst ning seda rikastas rohke väljapanek arhitekti kavandatud mööblist, pisiskulptuuridest, tekstiilidest, joonistustest ja isiklikest esemetest.
Väike-Maarjast rändasid näitusetahvlid Rakverre, Tallinnasse ja edasi teistesse Eestimaa paikadesse.
Lisaks Alar Kotli teema kajastamisele väärib esile tõstmist Kaarli talu perenaise Kadri Kopso kiindumus koduleibade küpsetamisesse, mis viis laiemale avalikkusele leivaküpsetamise õpitubade korraldamiseni, samuti tema tegevus maheteravilja kasvatamise ja ökotoodete tervislikkuse propageerimisel.
Kadri Kopso on ka ühiskondlikult aktiivne: laulab kammerkooris Solare ning on tegus, ettevõtlik ja hakkaja Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liige.
Aasta tegija 2013
Valla aasta tegija 2013 on Vaido Rego
Valla aasta tegija 2013 tunnistus ja auhind (klaasikunstnik Riho Hüti teemakohase maalinguga kristallkauss) anti 24. veebruaril Väike-Maarja seltsimajas toimunud Eesti Vabariigi 96. aastapäeva aktusel üle erakordselt tublile ja pühendunud korvpallitreenerile Vaido REGOLE Virumaa Pallimängude Kooli poiste U14 korvpallivõistkonna Euroopa tippu viimise eest.
Vaido Rego teeb oma tööd suure entusiasmi ja pühendumusega. Tema tulemuslikku tegevust on nähtud ja märgatud Eesti piiridest kaugemalgi. 2013. aastal jõudsid Vaido Rego juhendatud U14 vanuseklassi poisid Euroopa tippu, kujundades sellega ka Eesti korvpalli ajalugu. Paljud tema juhendamisel treeninud poistest on jõudnud Eesti noortekoondistesse.
Kõrgete tulemuste taga on treeneri järjekindel ja visa töö. Ta hoiab end väga hästi kursis korvpalli arengusuundadega nii Eestis, Euroopas kui ka laiemalt, õpib ise ja annab omandatu väga oskuslikult noortele edasi. Vaidole on väga oluline treeninguprotsessi kvaliteet. Kõrged saavutused on selle pühendunud töö tulemus.
Lisaks tippsaavutustele korvpallis pöörab Vaido suurt tähelepanu ka poiste kasvatamisele. Talle on tähtsad õppeedukus, viisakas käitumine, tervislik toitumine, eitav suhtumine meelemürkidesse, hea distsipliinitunnetus ning poiste kasvatamine ja suunamine nende põhimõtete vaimus.
2013. aastal saavutatu seast väärivad lisaks Euroopa Noorte Korvpalliliigas (EYBL) saavutatud esikohale esiletõstmist ka Eesti U14 noortekoondisega Balti Matšil saavutatud esikoht; Virumaa Pallimängude Kooli võistkonnaga (mille koosseisust moodustavad valdava osa Väike-Maarja korvpallipoisid) poiste C-vanuseklassis nii Eesti meistri- kui ka karikavõistlustel saavutatud esikoht ja B-vanuseklassi võistkonnaga saavutatud kolmas koht, lisaks Eesti Koolispordi Liidu 6.-9. klasside poiste korvpalli meistriliiga finaalturniiril Väike-Maarja Gümnaasiumi 7.-8. klasside poiste võistkonnaga saadud esikoht.
Vaido Rego tunnistati 2012/2013 hooaja Eesti parimaks poiste korvpallitreeneriks. Praegu on ta Eesti U15 noortekoondise peatreener, 2012/2013 hooajal oli aga Eesti U14 noortekoondise peatreener ja Eesti U16 noortekoondise abitreener.
Sportlike väärtuste ja põhitõdede kandjana on Vaido Rego treeneritööl hindamatu panus paikkonna korvpallitraditsioonide kujunemisse ja spordielu edenemisse.
Aasta tegija 2012
Valla aasta tegija 2012 on Marju Metsman
Valla aasta tegija 2012 tunnistus ja auhind (kunstnik Riho Hüti klaasimaal) anti kodukoha loo väärtustajale Marju METSMANILE Väike-Maarja seltsimaja ajalugu kajastava raamatu „Sajand seltsielu südames" koostamise eest ja aktiivse kaasalöömise eest ürituste sarja „Seltsimaja 100" korraldamises.
2012. aastal tehtu seast väärib eeskätt esiletõstmist Marju Metsmani tegevus ürituste sarja „Seltsimaja 100" kavandamisel ja ettevalmistamisel. Tähelepanu väärivad järgmised suursündmused: kodukandipäev 2. juunil, konverents „Seltsitegevuse aastasada" 20. septembril, talutoidupäev 29. septembril, kinopäev 18. oktoobril, stiiliõhtu „1912" 17. novembril ja aastasajaball 22. detsembril.
Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikmena ja muuseumi juhatajana on Marjul hindamatu panus Väike-Maarja seltsimaja saja-aastast ajalugu käsitleva raamatu „Sajand seltsielu südames" koostamisel. Raamatut esitles ta 20. septembril Väike-Maarja seltsimajas toimunud konverentsil „Seltsitegevuse aastasada".
Raamatu „Sajand seltsielu südames" eessõnas on Marju kirjutanud kuldaväärt sõnad: „Seltsimaja juubeliaasta on hoidnud meeled avatuna ning vaimu ärksana, toonud esile sajand tagasi kehtinud tõed ja väärtused, rõhutanud koos tegutsemise olulisust ja ainuvõimalikkust, vääristanud aega ja inimesi ajas".
Marju Metsman on laia silmaringi ja sügava missioonitundega, aktiivne ning tegus. Ta on oma tegemistes põhjalik ja ennastohverdav. Marju õpib Viljandi Kultuuriakadeemias muusikaerialal ja tegutseb edukalt koorijuhina. Marju Metsman on ka Väike-Maarja Muusikasõprade Seltsi üks asutajaid ning Väike-Maarja Muusikafestivali üks peaorganisaatoriteid.
Marju eestvedamisel moodustati Väike-Maarja Muuseumisõprade Selts, mis on igati toeks Väike-Maarja muuseumielu kujundamisel ja rikastamisel ning paikkonna väärtuste säilitamisel ja tutvustamisel. Projekti „Viru pael ja pastel" kaudu toimus õppepäevade sari, kus käsitleti rahvakultuuri erinevaid tahke ja kuhu oli kaasatud rohkesti huvilisi.
Põllumeeste Seltsi pärandkultuuri osakonna eestvedajana on ta uurinud ja kaardistanud Väike-Maarja valla pärandkultuuri objekte ning täpsustab GPS-iga kodu-uurija Eduard Leppiku ülestähendatud Kalevipoja hobuse jäljerida.
Vaimsete väärtuste kandjana aitab Marju Metsman kaasa paikkonna kultuuripärandi säilitamisele ja eksponeerimisele.
Aasta tegija 2011
Valla aasta tegija 2011 on Paavo Kivine
Väike-Maarja valla aasta tegija 2011 tunnistus ja auhind (kunstnik Riho Hüti teemakohane klaasimaal) anti spordiajakirjanik Paavo KIVISELE Väike-Maarjas sündinud ja siit maailma raskejõustikuradadele siirdunud suurmehe Georg Lurichi põhjaliku ja esindusliku elulooraamatu"Lurich" väljaandmise eest.
Paavo Kivise sõnul oli raamatu koostamiseks ja väljaandmiseks kaks olulist põhjust: Lurichist puudus vääriline väljaanne ning Lurichi kohta meie aja- ja kultuuriloos ei tohiks unustada.
Paavo Kivine peab Lurichit ennekõike rahvuslikuks äratajaks. Eeskätt aga otsib raamatu autor oma teoses vastust küsimusele: "Mis tähendus on maailmakuulsal jõumehel Georg Lurichil Eesti ajaloos ja meie kollektiivses mälus?".
Raamat pole tavaline spordibiograafia, vaid pigem raamat inimesest, kes vormis oma aega, olles seejuures sportlane. Vähestele on antud õnne olla mingi eluala looja, kuid Lurich oli nii Eesti spordi looja kui ka läbi aegade selle säravaim esivõitleja.
Lurichi legendaarsuse ühe olulise aspekti võtab Paavo Kivine kokku järgmiste sõnadega: "Kui Venemaal ja mujal maailmas oli Lurichi nimel eeskätt esteetiline, siis Eestis rahvuslik sisu. Selge on ka seegi, miks kujunes just tema meie sportlastest ainsana mütoloogiliseks kangelaseks. Põhjus on lihtne: see, mis on tähtis saatusehetkel, olgu tegu üksikisiku või rahvaga, sööbib hinge igaveseks."
Georg Lurich muutus juba oma eluajal Eesti rahvuslikuks legendiks. Tema tõekspidamised olid tähtsad siis ja on seda ka nüüd. Nüüd vahest rohkemgi, sest Lurichi karsked eluviisid ja tahtekindlus kuluksid tänases ühiskonnas kõigile ära.
Paavo Kivine väärib Väike-Maarja kui Lurichi sünnikoha tunnustust selle eest, et ta siit sirgunud Eesti rahvusliku suurmehe tegemised ja tõekspidamised raamatusse kokku koondas, neid ühiskonnale taas teadvustas ning meie rahvuslikku mälu värskendas.
Aasta tegija 2010
Valla aasta tegija 2010 on Lembit Kalter
Väike-Maarja valla aasta tegija 2010 tunnistus ja auhind (kunstnik Riho Hüti valmistatud klaasimaal) anti tublile ja pühendunud maadlustreenerile Lembit KALTERILE üle 25. veebruaril 2011. aastal Väike-Maarja rahvamajas toimunud Eesti Vabariigi aastapäevaaktusel.
2010. aastal on Väike-Maarja maadlusklubi noormaadlejad paistnud silma heade tulemustega ja esinenud südilt ka rahvusvahelise tasemega võistlustel. 2009.–2010. aasta hooajal osalesid treener Lembit Kalteri kasvandikud 37 võistlusel, kust naasid 176 medaliga.
Maadlejaloomusega Lembit Kalter on treenerina range ja nõudlik, hoolitsev ja kasvatav, märkav ja abistav. Ta õpib ise ja oskab oma teadmisi-kogemusi-oskusi noortele vastuvõetavalt edasi anda. Kreeka-Rooma maadluse kõrval õpetab ta ka vaba- ja sumomaadluse põhitõdesid.
Väike-Maarja maadlusklubi moodustati Lembit Kalteri initsiatiivil 1999. aasta sügisel. Ta koondas enda ümber maadlushuvilised poisid ja äratas ellu soiku vajunud maadlustraditsioonid. Esialgu tegutses maadlusklubi ühes grupis Väike-Maarja lasteaia ruumides, 2000. aastal tegevus laienes ja klubi kolis üle Tamsalu mnt 1 hoonesse, kus maadlejate kasutusse anti maja teisel korrusel asuv saal. 2007. aasta sügisel koliti Tamsalu maanteelt Väike-Maarja uude spordihoonesse, kus on maadlemiseks väga head tingimused.
Järjekindla ja pühendunud tegutsemisega on Lembit Kalter toonud Väike-Maarja kui Georg Lurichi sünnikoha Eesti maadluskaardile ning kujundanud siia arvestatava maadluskeskuse. Iga tegevusaastaga on klubi tugevnenud, maadlushuvilisi on juurde tulnud ja Lurichi tõekspidamised saavad omaks järjest rohkematele.
Aasta tegija 2009
Valla aasta tegija 2009 on Vallo Taar
Väike-Maarja valla aasta tegija 2009 tunnistus ja auhind (kunstnik Riho Hüti valmistatud klaasimaal) anti kultuuri- ja muusikaelu edendajale Vallo TAARILE üle 11. detsembril Väike-Maarja õppekeskuses toimunud valla 18. aastapäeva aktusel.
Aastakümnete jooksul on Vallo Taar väga mitmeti rikastanud siinset kultuuri- ja muusikaelu: ta on asutanud ja juhatanud muusikakollektiive ning korraldanud suurejoonelisi muusikaüritusi. Tema taastas Väike-Maarjas puhkpillimuusika-traditsiooni ja taasasutas pasunakoori, millest on aastatega saanud esinduslik muusikakollektiiv. Vallo Taar pani aluse Väike-Maarja muusikakoolile, mille tegevust ta direktorina juhib. Lisaks õpetab ta seal puhkpille mängima.
2009. aasta tegemistest jääb pasunakoori üldlaulu- ja tantsupeol käimise, muusikakooli vaskpilliansambli Ungaris Szolnoki festivalil FolkdanceNet osalemise ning paljudel kodukandi ja kaugematel üritustel esinemiste kõrval domineerima Väike-Maarja Noorteorkestri saavutatud II kategooria ja hõbediplom "EST-NOK 2009" festivalil.
Aasta tegija 2008
Valla aasta tegija 2008 on Ene Preem
Väike-Maarja valla aasta tegija 2008 tunnistus ja auhind (kunstnik Riho Hüti valmistatud klaasimaal) anti pühendunud külaelu edendajale Ene PREEMILE üle 12. detsembril Väike-Maarja õppekeskuses toimunud valla 17. aastapäeva aktusel.
Ene Preemi eestvedamisel on muutunud aktiivsemaks ja huvitavamaks nelja küla - Nadalama, Kurtna, Kärsa ja Võivere - elanike tegevus ning tänavu moodustus neid külasid ühendav mittetulundusühing Nelikand.
Koduküla kaunimaks muutmisel Ene Preemil ideedest puudu ei tule. Eredaks näiteks on Kurtna küla bussiootepaviljon, mis sai kõrge tunnustuse osaliseks tänavusel vabariiklikul konkursil "Kaunis Eesti kodu", mille moto oli "Bussipeatus – omavalitsuse visiitkaart".
Ene Preem oli osaline ka Nadalama külas Liivaku talu maadel asuva fantastilise külaplatsi rajamisel. Tema initsiatiivil ilmus nelja küla kaunimate kohtade fotodega 2008. aasta kalender. Ene osaleb aktiivselt Simuna naisteklubi tegevuses, temast kiirgab energiat ja elujõudu.
Oma tegevusega loob ta palju positiivset ja näitab, et ka väikestes külades on hea elada.
Aasta tegija 2007
Valla aasta tegija 2007 on Jaanus Kull
Väike-Maarja valla aasta tegija 2007 tunnistus ja auhind (kunstnik Riho Hüti valmistatud klaasimaal) anti Väike-Maarja uue spordihoone ehitanud ASi Antaares juhile Jaanus KULLILE üle 12. detsembril Väike-Maarja õppekeskuses toimunud valla 16. aastapäeva aktusel.
Jaanus Kull on Väike-Maarja valla ettevõtja. Tema juhitava ettevõtte AS Antaares põhitegevusala on ehitus.
Meie kodupaigale on olnud oluline, et paljusid siinseid objekte on ehitanud Jaanus Kulli juhitav kohalik ehitusfirma. Jaanus Kulli kui firmajuhi mõistev ja asjatundlik suhtumine on muutnud koostöö alati sujuvalt laabuvaks ja paindlikuks.
Ettevõtja tänavune tegevus kulmineerus Väike-Maarja uue spordihoone valmimisega. Väike-Maarja spordihoone annab õpilastele ja täiskasvanud spordihuvilistele mitmekesiseid harjutamisvõimalusi. Samuti loob spordihoone eeldused nii maakondlike, üle-eestiliste kui rahvusvaheliste spordivõistluste ja mitmesuguste muude ürituste korraldamiseks Väike-Maarjas. Ajakohane spordihoone aitab väärtustada siinset elukeskkonda ja tugevdada piirkonna konkurentsivõimet.
Jaanus Kulli käe all on kerkinud mitmeid tehniliselt keerukaid ehitisi nii Väike-Maarja vallas kui ka mujal Eestis. Kohalikest objektidest nimetagem järgmisi:
- kaasaegse lauda ehitamine Müüriku Farmer OÜ-le;
- Väike-Maarja lasteaia ühe osa renoveerimine raamatukoguks;
- Väike-Maarja vallamaja renoveerimine;
- õppekeskuse ühiselamu-õpilaskodu ehitamine;
- Väike-Maarja spordihoone ehitamine.
Alanud on Ebavere tervisespordikeskuse olmehoone ehitus, mis plaani järgi valmib 2008. aastal.
Aasta tegija 2006
Valla aasta tegija 2006 on Egne Liivalaid
Väike-Maarja valla aasta tegija 2006 tunnistus ja auhind (kunstnik Riho Hüti valmistatud klaasimaal) anti Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside õpetajale, huvijuhile ja rahvatantsujuhendajale Egne LIIVALAIDile üle 8. detsembril Väike-Maarja rahvamajas toimunud valla 15. aastapäeva pidustustel.
Egne Liivalaidi tegevus paistab silma koolis ja seda märgatakse ka väljaspool.
Egne on agar rahvatantsuringide juhendaja. Paljude ettevõtmiste kõrval on ta kahel korral viinud tantsijad rahvusvahelistele festivalidele. Lisaks eelmise aasta osalemisele Norras Sirdalstagane festivalil käis ta tänavu mitme tantsurühmaga Ungaris.
Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud Euroscola-projekti kaudu avanes novembrikuus just tänu Egne Liivalaidi ettevõtlikkusele Väike-Maarja gümnaasiumi 30-liikmelisel õpilasrühmal ainsana Eesti koolide seast võimalus osaleda Euroscola-päeval Euroopa Parlamendi hoonetes Strasbourg`is.
Märkimist väärivad tänavu Egne eestvedamisel alguse saanud Väike-Maarja gümnaasiumi olümpiamängud, mille tule süütas Georg Lurichi 130. sünniaastapäeva pidustustel EOK president Mart Siimann ja millest kujunes suur kevadine kooli spordipidu.
Egne Liivalaid valiti ka maakonna aasta tegijaks huvihariduse valdkonnas.
Aasta tegija 2005
Valla aasta tegija 2005 on Endel Mäesepp
Väike-Maarja vallavolikogu kinnitas valla 2005. aasta aasta tegijaks maaelu edendaja ja OÜ Müüriku Farmer juhatuse esimehe Endel MÄESEPA.
9. detsembril, valla 14. aastapäeva tähistamise aktusel andsid volikogu esimees Hans Kruusamägi ja vallavanem Olev Liblikmann Endel Mäesepale üle valla aasta tegija tunnistuse ja auhinna, milleks oli klaasikunstnik Riho Hüti teemakohane klaasimaal.
Alljärgnevalt ülevaade OÜ Müüriku Farmer tegevusest.
2005. aasta külvipind ja kogusaak:
| Kultuur | Pindala (ha) | Kogusaak (ts) | Saagikus (ts/ha) |
|---|---|---|---|
| Talinisu | 28 | 760 | 27,1 |
| Tritik | 24,6 | 1277 | 51,9 |
| Suvinisu | 54 | 2494 | 46,2 |
| Oder | 528 | 17068 | 32,3 |
| Kaer | 25,2 | 754 | 30,0 |
| Segavili | 38 | 1481 | 39,0 |
700 hektaril kasvab mitmeaastaseid heintaimi. Rajatud on 150 hektarit rohumaid, valdavalt liblikõielisi. Lisaks Väike-Maarja vallas asuvatele maadele on 450 hektarit maakasutust ka Avinurme vallas. Kogu pindalal on kasutatud põllumajanduse keskkonnasõbralikku meedet.
Veiseid on kokku 828, neist piimalehmi 333. Aastal 2004 oli piimatoodang lehma kohta 7974 kg. Sellega ollakse üle sajapealistest karjadest Eestis 10. kohal.
Investeeringud:
2005. aastal soetati vabapidamisega laut, mille maksumus oli 18 miljonit krooni, ehitaja AS Antaares. Ehitatud on ka 12 000-kuupmeetrine sõnnikuhoidla.
2004. aasta käive oli 12,2 miljonit krooni ja praegu on firmas 32 töötajat.
Endel Mäesepp on tõsine põllumees, maaelu edendaja ja Väike-Maarja kandi kõrge põllumajandusliku potentsiaali üks olulisemaid realiseerijaid. Jõudu talle tema tegemistes!
Aasta tegija 2004
Valla aasta tegija 2004 on Avo Part
Valla Aasta tegija 2004 tunnistus ja auhind (kunstnik Riho Hüti valmistatud klaasimaal) anti 10. detsembril õppekeskuse saalis toimunud valla 13. sünnipäeva tähistamisel ettevõtluse edendajale ja Georg Lurichi sünnikoha korrastajale Avo PARDILE.
Avo Pardi panus paikkonna arengusse 2004. aastal:
1) Kotli maja ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassi, parkla ning juurdepääsutee ehitamine, haljastamine ja uue elektrivõrgu paigaldamine. See ettevõtmine on kasulik ka naaberettevõtjatele, kel hetkel puuduvad veevarustus ja kanalisatsioon.
2) Kotli maja hoovi väliterrassi väljaehitamine.
3) Kondiitri- ja pagaritoodete tootmise arendamine - kohviku ja kommipoe avamine.
4) Georg Lurichi nime jäädvustamine iga-aastase Georgi Kange rammuvõistluse korraldamisega (alates 1999. aastast).
5) Ebavere puhke- ja spordikompleksi arendamine - vana talli korrastamine suusahoolduse ja ürituste jaoks, vahendite paigaldamine lihastreeninguks jne.
6) Ebavere radade ehitamisele ja saepuruga katmisele kaasaaitamine, suusaradade hooldamine hooldussaaniga.
7) Väike-Maarja korvpallivõistkonna toetamine.
8) Väike-Maarja valla rahvaspordiklubi tegevuse toetamine.
9) Väike-Maarja ettevõtjate klubi ürituste korraldamine.
Viie aasta jooksul on Avo Part päästnud kaks hukule määratud maja Väike-Maarja südamikus. Oma endisaegse näo sai tagasi Georg Lurichi sünnikohas Lurichi vanemate krundil olev hoone, mis on pärjatud kuulsa rammumehe nimega - Georgi maja. Teine n-ö pärl samas kõrval oli ajahambast puretud, tuntud arhitekti Alar Kotli perekonnale kuulunud maja, mis oli vaja lagunemisest päästa. Keskväljakule ruumi tegemiseks ja liiklusolude parandamiseks võttis ehitusinseneri haridusega Avo Part julguse kokku ja tõstis sajandivanuse palkmaja kümmekond meetrit eemale. Paljudele utoopilisena tundunud ettevõtmine andis oma ökonoomsuse ja lihtsusega Kotli majale hoopis uue mõõtme.
Aastast aastasse kulgev järjepidev töö Ebavere mäe piirkonnas viib Avo Pardi arvates Ebavere puhke- ja spordikompleksi (majutuskohad, sportimisvõimalused, söögikoht) projekti valmimiseni. See annab Virumaale arvestatava talispordikeskuse riiklikul tasemel võistluste korraldamiseks.
Avo Part on juurtega kodumullas ja ta on mõtteviisi "Eestimaa on meie üks ja ühine kodu" järgija. Oma koduuksest ja ärist kaugemale nägemine eeldab avarat hinge ja loovat mõtlemist. Tema esimestest arglikest ettevõtja-sammudest ligi kümmekond aastat tagasi on saanud järjepidev kohaliku piirkonna arendamine.
Ettevõtte-juhina on Avo Part eeskujuks visa töökuse, loomuomase kohusetundlikkuse, eluterve ja positiivse tegevusprogrammi ning mõnusa huumorimeelega. Tema moto - "Ühenda alati meeldiv kasulikuga" - peegeldub OÜ Joosand kollektiivis.
Aasta tegija 2003
Valla aasta tegija 2003 on Lembit Keerus
6.-8. augustil tähistati suurejooneliste üritustega 200 aasta möödumist admiral Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisi algusest. Kogu pidustuste-seeria mõtte ja tegevuste algataja ning peamine nende õnnestumiste eest heaseisja oli Adam Johann von Krusensterni-nimelise MTÜ liider, Kiltsi põhikooli direktor Lembit KEERUS.
6. augustil esitleti Kiltsi lossis admiral Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisi alguse 200. aastapäeva tähistamiseks välja antud postmarki, ümbrikut ning eri- ja kõrvaltemplit, lisaks ümbermaailmareisi gravüüride põhjal koostatud kaardikomplekti. Kiltsis oli üles seatud meresõitude ja -sõitjatega ning Virumaaga seotud filateelianäitus. Üritusel osales ka Moskva Televisioon ning Krusensterni, Kiltsi ja Eestiga seonduvat tutvustati Moskvas pooletunnises telesaates.
7. augustil asetati lilli admiral Adam Johann von Krusensterni hauamonumendi juurde Tallinna Toomkirikus, kus paljude admirali mälestuse austajate seas osales ka Saksamaa suursaadik Eestis. Lilli käidi panemas ka admirali mälestuskivile tema sünnikohas Raplamaal, Hagudis.
8. augustil toimus Kiltsi lossis rahvusvaheline konverents, kus ettekannetega esinesid õppejõud, teadlased, Eesti juhtivate muuseumide direktorid, Krusensternide perekonna esindaja Saksamaalt ja Peterburi juubelipidustuste peakorraldaja. Konverentsil osalesid Krusensternide perekonna eri liinide esindajad Saksamaalt, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest ning külalised Venemaalt ja Soomest. Kiltsi kool oli rahvast tulvil, konverentsi ettekanded olid head ja huvitavad ning igakülgselt silmaringi laiendavad. Saadi osa Krusensterni ja meresõitudega seotud esemete ja raamatute väljapanekutest.
Kogu Kiltsi lossis elanud Krusensternide ja nende teadustöödega seonduv on aastaid olnud Lembit Keeruse kui sügava missioonitundega inimese südameasjaks. Tema juhtimisel on kümmekond aastat tagasi moodustatud Krusensterni-nimeline MTÜ tegelenud Krusensterni mälestuse jäädvustamisega, eri riikides Krusensterni järeltulijatega sidemete otsimise, sõlmimise ja säilitamisega. Samuti on MTÜ tegelenud Kiltsi lossi kui ajaloo- ja arhitektuurimälestise restaureerimise, tutvustamise, reklaamimise ja tuntuks tegemisega nii Eestis kui välisriikides.
Admiral Adam Johann von Krusensterni deviis oli "Spe fretus" - "Lootusele tuginedes". Küllap selle lootusekiire kaudu on sisemine sund suunanud tänuväärsetele tegudele ka Lembit Keeruse.
Aukodanik
BORIS GAVRONSKI - 14.12.1934 - 25.02.1999
Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 001 anti härra Boris Gavronskile üle 24. veebruaril 1997. aastal. Praegune Väike-Maarja põhineb neil materiaalsetel väärtustel, mis on loodud ajal, kui Boris Gavronski oli kolhoosi esimees. Boris Gavronski nimetamine valla esimeseks aukodanikuks kätkes endas Väike-Maarja rahva sügavat tänutunnet tema laiaulatusliku majandusliku edukuse ja paikkonna elu mitmekülgse arendamise eest.
HÅKON RISSMANN-BREDESEN - 28.05.1942 - 07.06.2013
Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 002 anti härra Håkon Rissmann-Bredesenile üle 9. mail 1997. aastal. Norras asuva Sirdali kommuuni vallavanemal (kuni 01.11.1996) Håkon Rissmann-Bredesenil olid suured teened selles, et Sirdali kommuuni kaudu saadi Norra riigilt (1995. a) ulatuslikku majanduslikku abi ning et Sirdali kommuuni ja Väike-Maarja valla vahelised sõprus- ja koostöösidemed arenesid tihedaks ja püsivaks väga erinevates eluvaldkondades. Håkon Rissmann-Bredeseni nimetamine Väike-Maarja valla aukodanikuks oli ühtlasi sümboolseks sillaks kahe piirkonna - Väike-Maarja ja Sirdali - vaheliste sõprussidemete jätkumisele.
ARNO KASEMAA - 10.09.1915 - 18.03.1999
Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 003 anti härra Arno Kasemaale üle 12. detsembril 1997. aastal. Arno Kasemaa tegevus oli aastakümnete vältel suunatud Väike-Maarja ja Kiltsi kandi kultuurielu edendamisele ja mitmekesistamisele ning kultuurilooliste traditsioonide järjepidevuse säilitamisele - ta juhatas pikki aastaid laulukoore, oli mitu menuromaani avaldanud ja laialt tunnustatud kirjanik, kirjutas ka luuletusi ja näidendeid ning juhendas näitemänge. Isiksusena paelus ta alati oma nooruslikkuse, mitmekülgsuse, harituse ja vaimuerksusega.
EDUARD LEPPIK - 11.10.1924 - 19.05.2008
Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 004 anti härra Eduard Leppikule üle 12. detsembril 1997. aastal. Vähe on Eestimaal nii mitmekülgseid ja töökaid inimesi kui oli Eduard Leppik. Oma laialdase kodu-uurimusliku tegevusega on ta jäädvustanud suure osa Väike-Maarja ja ümbruskonna kultuuriloolisest pärandist. Tema kodu-uurimuslik tegevus avaldub arvukates ja mahukates uurimistöödes, millest mitu on ka kirjastatud.
Imetlusväärse visaduse ja järjekindlusega kogus Eduard Leppik aastakümneid kohanimesid ja muud sõnavaraainest, tähendas üles kultusekivide lohukesi ja Kalevipoja hobuse jäljerida.
AINO LUKMAN (03.10.1937)
Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 005 anti proua Aino Lukmanile üle 12. detsembril 2003. aastal Väike-Maarja Õppekeskuse saalis.
Aino Lukman on aastakümneid olnud üks rahvatantsu tugisambaid Väike-Maarjas. Tema juhendatud laste ja täiskasvanute tantsurühmad on osalenud nii maakondlikel tantsupidudel kui ka üldlaulu- ja tantsupidudel, esinenud kõikidel Pandivere päevadel ja paljudel kontsertidel.
Sarmika isiksuse ning teotahtelise ja pühendunud tantsujuhina õpetab Aino Lukman rahvatantsu mõistma ja austama ning rahvariietest lugu pidama.
LEMBIT KEERUS (20.11.1942)
Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 006 anti härra Lembit Keerusele üle 25. veebruaril 2011. aastal Väike-Maarja rahvamajas.
1973. aastal Kiltsi kooli tööle asudes oskas Lembit Keerus märgata ja hinnata nii koolihoone ajaloolist kui ka arhitektuurilist väärtust. Koolijuhi ja õpetajana sisendas ta õpilastesse huvi oma kooli ajaloo vastu. Lembit Keeruse tegevus Kiltsi lossi tutvustaja ja reklaamijana ning A. J. von Krusensterni pärandi säilitaja ja eksponeerijana on olnud märgatav ja tuntav. Tema eestvedamisel ärkas Kiltsi mõisa endiste omanike Krusensternide pere lugu uuele elule. Kiltsi lossis elanud Krusensternide ja nende teadustöödega seonduv on aastaid olnud Lembit Keeruse kui sügava missioonitundega inimese südameasi. Tema juhtimisel on A. J. von Krusensterni nimeline MTÜ tegelenud Krusensterni mälestuse jäädvustamisega, eri riikidest Krusensterni järeltulijatega sidemete otsimise, sõlmimise ja säilitamisega ning Kiltsi lossi kui ajaloo- ja arhitektuurimälestise restaureerimise, tutvustamise, reklaamimise ja tuntuks tegemisega nii Eestis kui välismaal.
MALL LEPIKSOO (3.08.1947)
Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 007 anti proua Mall Lepiksoole üle 23. veebruaril 2017. aastal Väike-Maarja seltsimajas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusel.
Mall Lepiksoo asus pärast ülikooli lõpetamist Väike-Maarjas arstina tööle 1972. aastal. Ta on väikemaarjalisi ravinud üle 44 aasta ning on oma patsientide seas väga lugupeetud. Nagu erapraksise loomisel oli ta üks esimesi Eestis, nii ka perearstindusega liitumisel 1998. aastal. Mall Lepiksoo juhtimisel tegutsev perearstikeskus on kuulunud kuus viimast aastat Eesti kvaliteetsete perearstipraksiste hulka. Perearstina on ta osalenud mitmetes rahvusvahelistes kliinilistes patsiendi- ja ravimiuuringutes ning mentorina Euroopa perearstide projektis PrimCare IT. Mall Lepiksoo on olnud aastaid Eesti Arstide Liidu volikogu liige ning arendanud tervishoiu- ja sotsiaalalaseid suhteid Plöni kreisiga Saksamaal. Kauaaegse vallavolikogu liikmena on ta panustanud kohaliku elu edendamisse, viimasel ajal on tema hooleks tervisekeskuse rajamine Väike-Maarjasse. Aktiivse tervisesportlasena võib teda sageli kohata kergliiklusteel ja Ebavere radadel.
MALL VÕHANDU (27.07.1936)
Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus nr 008 anti proua Mall Võhandule üle 23. veebruaril 2017. aastal Väike-Maarja seltsimajas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusel.
Mall Võhandu asus pärast ülikooli lõpetamist 1961. aastal tööle keemia-bioloogiaõpetajana Kiltsi 8-klassilisse kooli ja töötas seal kokku üle 50 aasta, olles aastatel 1981-1995 direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Mall Võhandu on panustanud paikkonna haridusellu laiemaltki, olles lisaks Kiltsi koolile õpetaja ka Väike-Maarja Kutsekeskkoolis nr 27, hiljem Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses. Mall Võhandu õpilased on jõudnud korduvalt kõrgetele kohtadele maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel. Ka pensionipõlve pidava õpetajana jätkab ta oma teadmiste jagamist õpihimuliste noortega. Tema kodune õpituba on tuttav paljudele endistele ja praegustele valla koolide õpilastele. Ta on Eesti Loodusuurijate Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi liige. Tema suur kirg oli hobused ja ratsasport, algul ratsutajana, hiljem aastaid kohtunikuna üle-eestilistel ratsavõistlustel. Mall Võhandu on olnud aktiivne kohaliku elu edendamisel ja kultuuripärandi väärtustamisel vallavolikogu liikmena ning A. J. von Krusensterni nimelise mittetulundusühingu ja MTÜ Meie Kiltsi tegevuses.
HANNO TAMM
Väike-Maarja valla aukodaniku tunnistus anti härra Hanno Tammele üle 21. veebruaril 2020. aastal Väike-Maarja seltsimajas Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel.
Hanno Tamm on pärit Väike-Maarja lähedalt Tisleri talust, kuhu koostöös Rahvakultuuri keskusega on rajatud ka õpperuum kultuuripärandi hoidmiseks ja tutvustamiseks. Hanno Tamme vaieldamatult kõige suurem ja tunnustatum tegevus on aastate jooksul olnud seotud Porkuni lahingus langenud Eesti sõjameeste mälestuse jäädvustamisega. Ta on hoidnud Eesti meeste mälestust elavana läbi erinevate tegevuste alates vaskristide püstitamisest kuni sihini, et kord saab Vistlas olema Eesti sõjameeste kalmistu. 2019. aastal sai kaante vahele Porkuni lahingu lugu Hanno Ojalo, Hanno Tamme ja Ranno Sõnumi ühise raamatuna. Hanno Tamm oli ühtlasi Porkuni lahingu 75. aastapäeva korraldaja.
Hanno Tamm on olnud aastaid kultuuriväärtuste taastamisse ja tutvustamisse panustaja ning otsinud tegevustele toetajaid. Tema bibliograafia sisaldab üle 130 meediaväljaannetes avaldatud artikli või kaastöö.
AIN EENMAA 17.10.1909 – 26.02.2001
Elutöö eest Avanduse valla rahva kultuurilisel ja eetilisel harimisel ning Simuna kiriku ja koguduse hoidmisel ja teenimisel nimetati Ain Eenmaa 1999. aastal Avanduse valla aukodanikuks. Ain Eenmaa oli aastatel 1974-1994 EELK Simuna Püha Siimoni ja Juuda koguduse õpetaja. Tema õpetaja-aastatel kasvas Simuna koguduse liikmete hulk jõudsasti ning kirik kui kultuuri- ja vaimukandja liitis inimesi kogu kihelkonnast ja kaugemaltki. Ain Eenmaa oli Simuna Vabadussõja ausamba taastamise mõtte üks algatajaid ja Simuna kihelkonna Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige.
HELDOR AARLA 23.05.1923 - 18.10.2011
2001. aastal nimetati eluaegne tuletõrjuja, isamaaliste aadetega mees Heldor Aarla Avanduse valla aukodanikuks.
Kogu Heldor Aarla elukäik oli tihedasti seotud tuletõrjega. 1994. aastal avati Simunas tuletõrjedepoo uus hoone. Hoone valmimises oli tuletõrjemaleva ülemal Heldor Aarlal suur osa. 1998. aastal tunnustati teda kui Simuna tuletõrjekomando pealikku Päästeteenistuse kõrge autasu – Hõberistiga. Heldor Aarla püüdis paikkonna elu igati edendada. Tema ideed olid aluseks Simuna keskplatsi kujundamisel ja tema tegutsemistahe selle väljaehitamisel.
LAINE PRUUNSILD 11.04.1924 - 08.05.2005
Laine Pruunsild oli kauaaegne Simuna kultuurimaja direktor ja oma kodukoha rahvakultuuri edendaja. Ta oskas elada vaid endast heldelt andes - suutis inimesi innustada, sisendada lootust ja julgust ning isetegemise tahet. Tema korraldatud üritused olid asjalikud, emotsionaalsed ja heal kultuurilisel tasemel. Elulust ja nakatav naer saatis teda terve elu ning see aitas leida rahvaga head kontakti. Ta tegi oma tööd armastuse ja kohusetundega. 1994. aastal loodi Laine eestvedamisel Simuna pensionäride klubi Elurõõm.
Tänutäheks tehtud töö eest anti talle 2004. aastal Avanduse valla aukodaniku nimetus.
REIN RÄÄK 11.04.1931 - 30.12.2017
Rein Räägust, põlisest Simuna kandi mehest, sai 1987. aastal Simuna Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige ja seltsi esimees. Seltsi tegevuse tulemusena taastati Simuna Vabadussõjas langenute mälestusmärk. 1946. aastal õhitud ausammas taasavati 24. juunil 1989. aastal. Rein Rääk oli ka Simuna kooli 300. aastapäeva tähistamise ja mälestuskivi paigaldamise peamine eestvedaja. Tema ettepanekul said 24. juunil 1991. aastal alguse Simuna kihelkonnapäevad.
Pühendunud tegevuse eest kodukoha pärandi hoidmisel nimetati Rein Rääk 2004. aastal Avanduse valla aukodanikuks.
ANTTI ILOMETS (16.02.1929–17.08.2024)
Antti Ilomets nimetati Rakke valla aukodanikuks 2010. aastal.
Pärast Tallinna Ehitustehnikumi lõpetamist 1953. aastal asus Antti Ilomets Rakkes tööle ehitusspetsialistina. Tema juhendamisel ehitati ja rekonstrueeriti Rakke piirkonnas ligi 200 hoonet ja ehitist.
Antti Ilomets on olnud aktiivne kohaliku elu edendamisel, isetegevuses ja kultuuripärandi väärtustamisel, olles üheks Rakke Valla Hariduse Seltsi taastajatest. Ta hoiab vaimu virgena mälestusi ja vanavara kogudes, eriti pakuvad talle huvi aastakümnete tagused fotod.
Samuti tegeleb ta mälumänguga, piirkonna ajaloo uurimisega ning museaalide kogumise ja talletamisega Rakke muuseumis.
LEELO LÕUNE (23.09.1938-26.11.2023)
Leelo Lõune nimetati Rakke valla aukodanikuks 2011. aastal.
Pärast Rakvere Pedagoogilise Kooli lõpetamist 1956. aastal asus ta tööle Tammiku Algkoolis ja oli seal 10 aastat õpetaja-juhataja. Pärast kooli sulgemist tegi ta 50 aastat õpetajatööd Rakke Keskkoolis, olles ka ligi 20 aastat kooliaia ja õpilaskodu eestvedajaks. Kauaaegse õpetajana on ta jäägitult pühendanud oma elu hariduse väärtustamisele ja edendamisele, et ei katkeks järjepidevus põlvkondade vahel. Tema initsiatiivil on püstitatud mälestuskivi kindralmajor Richard Tombergi sünnikohas Mõisamaa külas.
Leelo Lõune on tõeline maa sool ja suure hingega inimene, kes märkab kõiki ja kõike enda ümber, jäädes ise alati tagaplaanile.
ELGI VIERMANN (14.08.1933 - 03.01.2023)
Elgi Viermann nimetati Rakke valla aukodanikuks 2012. aastal.
Pärast Tallinna Pedagoogilisse Instituuti I lennu lõpetamist 1956. aastal suunati ta Rakke kooli matemaatika-füüsika õpetajaks, kus ta tegi koolitööd 33 aastat. Rakke koolist on ta lendu saatnud kuus klassitäit noori inimesi, kelle käekäigu vastu tunneb huvi siiani.
Elgi Viermann on aastakümneid olnud üks rahvatantsu tugisambaid Rakkes, kelle eestvedamisel said tantsurühmad omale rahvariided. Tema juhendatud laste ja täiskasvanute tantsurühmad on osalenud nii maakondlikel kui ka üldlaulu- ja tantsupidudel. Elgi Viermann õpetas rahvatantsu mõistma ning rahvariietest lugu pidama.
AIME KINNEP (22.08.1946-19.08.2022)
Aime Kinnep nimetati Rakke valla aukodanikuks 2013. aastal.
Pärast Väike-Maarja Keskkooli lõpetamist asus ta 1966. aastal tööle Liigvalla raamatukogus, jätkates töö kõrvalt õpinguid Viljandi Kultuuriharidustöö Koolis raamatukogunduse erialal. Uueks töökohaks sai Rakke Raamatukogu, kus ta töötas 32 aastat.
Oma tööd tegi Aime Kinnep südamega. 1987. aastal omistati talle ENSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Rakke Raamatukogu on olnud parim raamatukogu Rakvere rajoonis ja 1985. aastal tunnistati parimaks raamatukoguks Eesti NSV-s.
Ta on tegelenud koduloo uurimisega ning koostanud koduloolisi raamatuid. Tema algatusel tähistati mälestustahvliga zooloog Heinrich Riikoja ning lastekirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa sünnikoht. Ta on Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige ning Rakke Valla Hariduse Seltsi asutaja ja juhatuse liige. Ta on korraldanud palju erinevaid üritusi, ekskursioone, kohtumisõhtuid kirjanikega, lastele ettelugemisi ja näitusi.
Oma viimasest töökohas, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi raamatukogus, töötas ta 2017. aastani.
BORJA LEHTLA (17.12.1933-30.09.2020)
Borja Lehtla nimetati Rakke valla aukodanikuks 2014. aastal.
Suurem osa Borja Lehtla elust on olnud seotud Rakke lubjatehasega, kuhu ta asus tööle juba 1956. aastal. Seal töötas ta neli aastakümmet – esialgu mehaanikuna, siis masinisti, meistri, tsehhijuhataja ja lõpuks direktorina. Kui tehas üheksakümnendate aastate keskel müüdi, jäi ta pensionile.
Direktorina tegeles Borja Lehtla tehase moderniseerimise ja lubjatootmise edendamisega ning väärtustas tööinimeste panust tehase arengusse. Olles ise kirglik spordimees, oli ta toetajaks Rakke staadioni ehitamisel.
KALJU TAMM (31.12.1946)
Kalju Tamm nimetati Rakke valla aukodanikuks 2015. aastal.
Pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist 1970. aastal ja sõjaväeteenistuse läbimist asus Kalju Tamm tööle Rudolf Pälsoni nimelise sovhoosi peamehaanikuna.
1993. aastal moodustati reformide käigus majandi kolme osakonna loomafarmide ja põllumaa baasil tootmisühistud, kogu ülejäänud varast aga moodustus keskühistu, mille esimeheks sai Kalju Tamm. Rakke Põllumajandusliku Teenindus-Kaubandusühistu suuremateks objektideks olid Lammasküla kuivati (BAM), puidutöökoda ja Rakke tankla.
Tasakaaluka ning teotahtelise isiksusena on Kalju Tamm 1993. aastast peale olnud valitud vallavolikogusse ja olnud ka volikogu esimees. Oma firmade kõrvalt on ta kauaaegse volikogu liikmena mitmeti panustanud kohaliku elu edendamisse. Varasemal ajal osales ta aktiivselt ka kohaliku pasunakoori tegevuses.
TÕNU JOOST (20.09.1935)
Tõnu Joost nimetati Rakke valla aukodanikuks 2016. aastal.
Pärast Paide Keskkooli lõpetamist tegi ta õpetajatööd Järvamaal. Ta õppis edasi Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumis ja töötas 1960. aastast Koigi sovhoosi peainsenerina. Uue töökoha otsingul sattus ta Salla sovhoosi, asudes seal tööle peainsenerina.
Pärast sovhoosi reorganiseerimist 1993. aastal moodustus Salla Tootjate Ühistu, mille esimeheks oli Tõnu Joost. Seda tööd jätkas ta ka juba väärika pensionärina.
Tõnu Joost on olnud aktiivne kohaliku elu edendaja ja eestvedaja. Ettevõtliku spordimetoodikuna aitas ta korraldada spordiüritusi Sallas ja Rakkes, organiseeris jaani- ja vastlapäevi. Sportmängudest pakkusid talle huvi koroona ja male. Ka praegu osaleb ta valla meistrivõistlustel males ning tema algatusel ja juhtimisel on peetud maleturniiri Emumäe ettur.
Seotud viited
Viimati uuendatud 19.11.2025
