Üritusel pidasid ettekanded Edgar Tammus Väike-Maarja muuseumist ja kirjandusteadlane Maarja Vaino Tallinna Kirjanduskeskusest.
Edgar Tammus Väike-Maarja muuseumist rääkis kohalikul teemal „Väike-Maarja ja Tammsaare“. Oma ettekandes käsitles ta suure kirjaniku kooliaega Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus Tammsaare õppis aastatel 1892–1894 ja 1896–1897.
Tammus andis ülevaate tollasest koolielust. On teada, et juba koolipõlves harjutas Tammsaare viiulimängu ja kirjutas luuletusi, kuid oma katsetusi meelsasti veel teistega ei jaganud. Hiljem on kirjanik ise meenutanud, et kirjanduslik kalduvus oligi tal olemas juba kihelkonnakoolis õppides.
„Väike-Maarjas puutusin esimest korda kokku kirjandusega. Mind juhtis sinna õpetaja Jakob Tamm,“ on Tammsaare meenutanud. Õpetaja Jakob Tamm nõudis õpilaste kirjatöödes järjekindlalt selgust, lihtsust ja loomulikkust – põhimõtteid, mida kirjanik püüdis järgida kogu oma elu.
Koolielu kirjeldamisel toetuti ettekandes suuresti mälestustele tulevaselt riigivanemalt Juhan Kukelt, kes õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis samal ajal koos Anton Hanseniga.
Ürituse teise ettekande pidas kirjandusteadlane Maarja Vaino, kes on Tallinna Kirjanduskeskuse direktor. Keskuse alla kuuluvad ka A. H. Tammsaare Muuseum, Eduard Vilde Muuseum ja Mati Undi Muuseum.
Maarja Vaino rääkis Tammsaare elust palju inimlikke ja huvitavaid seiku. Näiteks oli Tammsaare oma pere kaheteistkümnest lapsest ainus, kellele võimaldati keskkooliharidus. Samuti oli tal suur huvi keelte vastu – lisaks emakeele meisterlikule valdamisele oskas kirjanik kuut võõrkeelt: vene, saksa, soome, rootsi, prantsuse ja inglise keelt ning lisaks ladina keelt.
Tammsaare oli erakordselt suure lugemusega ning kirjutas elu jooksul üle 300 artikli, millest paljud on kirjandusteadlaste hinnangul väärtuslikud ka tänapäeval. Vaino tõi oma ettekandes välja mitmeid huvitavaid seoseid kirjaniku elu ja tema teoste tegelaste vahel.
Maarja Vaino huvi Tammsaare vastu sai alguse ülikooli ajal, kui ta õppis eesti filoloogiat ning sattus kolmandal kursusel tööle Tammsaare muuseumisse. Seal hakkas ta kirjaniku loomingut põhjalikumalt uurima ning vaimustus sellest sedavõrd, et kirjutas Tammsaarest nii oma bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoritöö.
Tammsaare kasutas oma teoste juures nimekuju Anton Hansen-Tammsaare või lühendit A. H. Tammsaare. Tema suurteose „Tõde ja õigus“ esimene osa ilmus 30. oktoobril 1926. aastal, aga saame seda väärikalt tähistada läbi 2026. aasta.
„Olen Tammsaarega tegelenud nüüdseks 24 aastat. Aga huvi ei ole raugenud – kogu aeg tuleb midagi uut ja huvitavat välja. Tore on teha tööd, mille vastu on ühtlasi kirg,“ ütles Maarja Vaino.
„Tõe ja õiguse“ juubeliaastaga seoses toimuvad mitmed ettevõtmised. 30. jaanuaril esitles Tallinna Kirjanduskeskus „Tõe ja õiguse“ kommenteeritud väljaannet, mis osutus väga populaarseks ja on tänaseks juba läbi müüdud. Sügiseks on plaanis välja anda uus ja täiendatud trükk.
Lisaks on toimunud kaks konverentsi ning kevadel plaanitakse avada näitus, kus 100 kunstnikku tõlgendavad oma töödes „Tõe ja õiguse“ esimest osa. Sama projekti raames valmib 30. oktoobriks sada erinevat „Tõe ja õiguse“ raamatukaant nende kunstiteoste põhjal.
Maarja Vaino sõnul on Tammsaare loomingus peidus terve maailm: „Ei ole nähtust, mida Tammsaare oma loomingus ei kirjeldaks. Tema loomingus ongi terve maailm sees.“
