Vaata pilte siit: Eesti Vabariigi 108. aastapäeva kontsertaktus Väike-Maarjas
Pidupäeva muusikalise osa kujundasid Väike-Maarja segakoor ning Märten ja Merit Männiste, pakkudes publikule sisuka ja meeleoluka kontserdi.
Piduliku kõnega esines vallavolikogu esimees Kalle Margus: „Riik ei alga kusagilt kaugelt – riik algab siit, meie koduõuelt, meie otsustest ja meie tegudest. Väike-Maarja ei ole lihtsalt punkt kaardil, vaid osa Eesti loost. Eesti tugevus sünnib väikestes paikades iga päev. Kui noored näevad siin tulevikku ja kui meie koostöö on tugevam kui erimeelsused, siis on tugev ka meie riik. Areng ei ole juhus – areng on teadlik valik. Hoidkem oma kogukonda tegudes, mitte ainult sõnades. Elagu Väike-Maarja! Elagu Eesti!“Õhtut juhtisid Väike-Maarja Valla Kultuurist Merle Tombak ja Maire Haava.
Pidulikul aktusel tunnustas Väike-Maarja vald tänukirjadega inimesi ja organisatsioone, kes on oma tegudega andnud olulise panuse kogukonna arengusse. Tänukirjad pälvisid:
Ants Rikberg pikaajalise panuse eest riigikaitseõpetuse edendamisel ja isamaalise kasvatuse järjepidevuse hoidmisel.
Väike-Maarja gümnaasiumi pikaajaline õpetaja Ants Rikberg pälvis 2025. a kaitseministrilt riigikaitseõpetaja preemia. Tema sõnul oli Väike-Maarja üks esimesi koole Eestis, kus hakati riigikaitseõpetust süstemaatiliselt andma. Selles oli Ants Rikbergil oluline osa. Tema juhendamisel on gümnasistidel kujunenud mitmeid traditsioone: riigikaitse tunnis kannavad poisid lipsu, vormis osaletakse tseremooniatel ausamba juures ja vabariigi aastapäeva rivistustel. Ants Rikberg on ametilt seotud Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja päästekolledžiga pikki aastaid ja on üks selle kooli vaimne isa ning põhjus, miks see kool just Väike-Maarjas tegutseb. Eelmisel päeval tähistas Ants Rikberg oma väärikat juubelit.
Simuna Muinsuskaitse Selts panuse eest Juhan Kuke mälestusnurga rajamisel ja Simuna piirkonna ajaloo jäädvustamise eest.
Simuna Muinsuskaitse Selts panustas kogukondliku ettevõtmise elluviimisse, aidates kaasa Juhan Kuke mälestusnurga rajamisele. Seltsi liikmed on teinud vabatahtlikku tööd ettevõtmise teostamiseks, rahataotluste koostamiseks ja mälestusnurga avamisürituse korraldamiseks. Samuti on seltsi eestvedamisel restaureeritud vabadussõja ausammas Simunas ja korrastatud vabadussõja mälestussammas Väike-Maarjas. Seltsi esimees Matti Preem on aidanud kaasa Simuna piirkonna ajaloo tutvustamisele ja jäädvustamisele, koostades kaks fotonäitust – „Vana kihelkonnakeskus Simuna“ ja „Nelja küla lugu“.
Käru Küla Selts panuse eest Juhan Kuke mälestusnurga rajamisel.
Käru Küla Selts on panustanud hea algatuse elluviimisesse, aidates kaasa Juhan Kuke mälestusnurga rajamisele. Käru Küla Selts tegi palju vabatahtlikku tööd, kogudes annetusi mälestusnurga rajamiseks vajalike eeltööde teostamiseks ja koha korrastamiseks ning Juhan Kuke 140. sünniaastapäeva väärikaks tähistamiseks.
osaühing Äntu Mõis kodumaise toidutootmise edendamise ja Väike-Maarja valla ettevõtlusmaastiku mitmekesistamise eest.
Osaühing Äntu Mõis on üks Eesti tuntumaid mahelinnukasvatuse ettevõtteid, kus toodetakse nii mahemune kui ka mahedat broileriliha. Ettevõte kasvatab suure osa kanade söödast ise – nii teravilja kui ka kaunvilju. Hetkel on Äntu Mõisas umbes 14 000 munakana ja ligikaudu 10 000 broilerit. 2025. aastal pälvis ettevõtte toodang rohkelt tunnustust toodete kvaliteedi, maitse ja maheväärindamise kõrge taseme eest: eriauhinna PÄRIS MAITSE, tiitlid Parim Talutoit 2025, PARIM MAHETOIT 2025, PARIM MAHETOOTJA 2025 ning tunnusmärgi „Ehtne Talutoit". Ettevõtet juhib Lauri Bobrovski, kes oli möödunud aasta Eesti parima põllumehe kandidaat ning pälvis 2025. a Eesti Maaülikooli parima vilistlase tiitli.
Bruno Vaher automudelispordi propageerimise ja noortele huvitegevuse pakkumise eest.
Väike-Maarja mudelihalli eestvedaja Bruno Vaher hoiab töös Eesti suurimat mudelihalli. Mudelihall on tegutsenud 13 aastat. Bruno Vaher veab mudeliringi, mis on mõeldud noortele tehnikahuvilistele, kes tahavad osata ise asju teha ja saada aru, mis põhimõtetel tehnikaasjad töötavad, et neid siis tulevikus ise ehitada. Mudellihalli noorte sõitjatega osaleb ta Juunior-Liiga võistlustel, kust on toonud auhinnalisi kohti. Projektide toel on tema eestvedamisel mudelihalli korrastatud.
Tunnustati Väike-Maarja valla 2025. a väärikaid tegusid.
Üritus kulmineerus 2025. aasta valla aasta tegude väljakuulutamisega. Traditsiooniliselt valmistas aasta teo auhinna meened kohalik sepp Ermo Lood, kelle loomingus põimusid haamer, alasi, tuli ja vesi.
Rahvahääletusel valiti aasta tegudeks:
-
Väike-Maarja gümnaasiumi õpilaste toiduabi kogumise kampaania
-
noorte rahatarkuse konverentsi korraldamine Rakke koolis
Väike-Maarja valla 2025. aasta tegu: Väike-Maarja gümnaasiumi õpilaste toiduabi kogumise kampaania.
Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased aitasid koguda toiduabi valla lastega peredele.
Toiduabi koguti gümnasisti Eliise Joonase praktilise uurimustöö raames 2025. aasta kolme kuu jooksul kolmel päeval kohalikes kauplustes: Väike-Maarja Konsumis, Grossi Toidukaupades ja Meie poes. Ettevõtmine oli inspireeritud Toidupanga tegevusest. Igal korral toetasid kohalike poodide ostlejad umbes 800 toidukauba eksemplari, mõnekümne hügieenitootega ning väikse rahalise toetusega toiduabi ostmiseks.Abi aitasid Eliisel koguda Väike-Maarja gümnaasiumi õpilasesindusse kuuluvad õpilased alates 6. klassist, kes seisid tunde poes, suhtlesid võõraste inimestega ja aitasid tassida kogutud kraami. Toiduabi aitas sihtrühmani toimetada Väike-Maarja vallavalitsuse sotsiaalosakond. Toiduabi kogumine oli kodanikualgatus, mis näitas, et kohalik kogukond on aktiivne leidmaks probleemidele lahendusi.
Auhinna võtsid vastu kampaania eestvedaja, gümnaasiumi abiturient Eliise Joonas ja ettevõtmist läbi aidanud viia gümnaasiumi huvijuht, Eliise juhendaja Helina Lükk.
Väike-Maarja valla 2025. aasta tegu: Noorte rahatarkuse konverentsi korraldamine Rakke koolis
2025. a märtsis toimus Rakke koolis noorte rahatarkuse konverents, kus Lääne-Virumaa 7.–9. klasside noored said suurepärase võimaluse omandada olulisi finantsoskusi ning saada mõtteid oma tuleviku kujundamiseks.
Konverentsi eesmärk oli suunata noori mõtlema finantskirjaoskuse olulisusele ning jagada praktilisi nõuandeid teadlike rahaasjadega seotud valikute tegemiseks. Rahatarkuse konverentsi peakorraldaja oli Rakke Kooli õpetaja Raili Veelmaa, kes soovib, et noored teeksid oma elus mõistlikke otsuseid ja õigeid valikuid, oskaksid nii säästa kui ka targalt kulutada ning saaksid juba koolipingis aru investeerimise põhimõtetest.
Auhinna võttis vastu konverentsi peakorraldaja, Rakke kooli matemaatika, majanduse, karjääriõpetuse ja ettevõtluse õpetaja Raili Veelmaa.
Tunnustuse pälvisid valla aasta teo konkursi nominendid:
-
Juhan Kuke mälestusnurga rajamine Käru külas
2025. a taasiseseisvumispäeval avati Käru külas väärikas mälestusnurk Eesti iseseisvusdeklaratsiooni autorile, Eesti rahanduse ja panganduse loojale, riigikogu esimehele ja riigivanemale Juhan Kukele. Mälestusnurga loomise initsiaator ja korraldaja oli Kalev Viiksaar, kes koostöös Kosmos ruumidisainerite, Simuna Muinsuskaitse Seltsi, Käru Küla Seltsi, Juhan Kuke järeltulijate ja paljude teiste toetajatega tegi 2025. aastal teoks kaks aastat varem tärganud mõtte paigaldada Eesti riigi algusaegade väljapaistva isiku Juhan Kuke 140. sünniaastapäevaks tema kodukohta mälestusmärk.
Juhan Kuke sünnikohas avatud mälestusnurk koosneb maakividest, nendele toetuvast palgipingist ning kunagi samas kohas asunud hoonele vihjavast seinafragmendist, millel on Juhan Kuke elu ja tegevust tutvustavad infotahvlid, ning see pakub külastajatele peatumis- ja mõttepaika.
-
valla näitemängupäeva „Naabrid laval“ korraldamine Avispea külas
2025. a maikuus toimus Avispea külas Wõnnusvere Wabalaval Väike-Maarja valla näitemängupäev "Naabrid laval".
Näitemängupäeva korraldaja oli Wõnnusvere Teatri asutaja Raul Oja. Üles astusid Wõnnusvere Teater, Simuna Priitahtlike Pritsimeeste Näitering „Vesi Peale“ ja Väike-Maarja Seltsimaja Näitering. Etendused läksid täissaalile ja said palju positiivset tagasisidet. Näitemängupäev oli sõbralik mõõduvõtmine, kus hindajaks oli oma ala professionaalidest koosnev žürii. Sündmus andis märkimisväärse panuse hobiteatri populariseerimisele vallas.
-
raamatu „Väike-Maarjamaa” avaldamine
2025. a avaldati kirjastuses ARGO raamat „Väike-Maarjamaa”, mis ühendab endas Väike-Maarja pastori poja ja hilisema Ambla pastori Georg Martin Knüpfferi lapsepõlvemälestusi 1850.–1860. aastatest Väike-Maarja pastoraadis koos rikkaliku pildimaterjaliga ning Väike-Maarja kirikukroonikat aastatest 1834.–1918. Kirikukroonika kajastab kihelkonnas aset leidnud ajaloolisi arenguid ja loob võimaluse näha toona aset leidnud sündmusi tolleaegsete pastorite silme läbi.
Raamatu on koostanud, toimetanud ja tõlkinud Janis Tobreluts. Avaldamise protsess alates käsikirjalise materjali transkribeerimisest kuni toimetamiseni võttis aega enam kui 15 aastat, et tuua lugejani kaks Väike-Maarja minevikku käsitlevat teksti 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. Georg Martin Knüpfferi lapsepõlvemälestuste esimese tõlke on teinud Merike Schümers-Paas.
-
ratsavõistluste korraldamine Vao külas
2025. a toimusid Vao tallides kolm suurt ratsavõistlust: maikuus Virumaa karikasarja esimene etapp takistussõidus, juulis ratsavõistlus Vao Suvi, kus tehti kokku 263 starti, ning augustis peeti Vaos Lääne-Virumaa meistrivõistlused nii kooli- kui ka takistussõidus.
Jaanus Mehiste ja Piret Ervald on pikaajaliselt ja järjepidevalt korraldanud Vao ratsavõistlusi, mis on kujunenud olulisteks ja tunnustatud spordisündmusteks nii Väike-Maarja vallas kui ka laiemalt kogu Eestis. Vao ratsavõistlused on toonud piirkonda arvukalt sportlasi, hobusekasvatajaid, toetajaid ja pealtvaatajaid eri maakondadest. Ratsavõistlused on andnud Väike-Maarja vallale positiivset nähtavust ja tuntust nii spordi- kui ka kogukonnaelus, tugevdades valla kuvandit aktiivse ja ettevõtliku paikkonnana.
