F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaat Anu Lamp istutas keeletammikusse oma nimipuu ning tõdes, et Wiedemanni keeleauhind on tema jaoks suur vastutus. Tseremoonial osalejaid tervitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Emakeele Seltsi pikaaegne esimees Helle Metslang ütles oma sõnavõtus Oma Keele intervjuust pärit Kersti Lepajõe tsitaadi just tänavuse laureaadi kohta: „Sa pole diplomeeritud filoloog, aga oled vast filoloog rohkemgi kui mõnigi teine.“
Keelepäev jätkus ettekannetega Väike-Maarja seltsimajas.
F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Tiit Hennostele, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.
Tänavune keeleauhinna laureaat on Anu Lamp, kes pälvis auhinna pikaajalise mõjuka panuse eest eesti keele kõlakultuuri ja selge väljenduse väärtustamisel näitleja, õppejõu ning tõlkijana.
Tänane F. J. Wiedemanni keelepäev jätkus ettekannetega Väike-Maarja seltsimajas. Tegemist on Väike-Maarja jaoks alati aasta ühe tähtsaima sündmusega, mis toob kokku Eesti tõelised keelegurmaanid. Keelepäeva korraldavad juba aastaid koostöös Väike-Maarja vallavalitsus, Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ning Väike-Maarja Gümnaasium.
Tänavust laureaati Anu Lampi ja tema pikaajalist mõjukat panust eesti keele kõlakultuuri ning selge väljenduse väärtustamisel tutvustas Riina Roose. Ta tõi välja Fred Jüssi ütluse, et pole tähtis, mitut keelt sa oskad, vaid tähtis on see, kuidas sa suhtud oma emakeelde. Riina Roose sõnul iseloomustab laureaati erakordne töövõime ja pidev uudishimu ning ta esitas huvitava seose – Anu Lamp sündis üks päev vähem kui 153 aastat pärast Wiedemanni.
Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased tegid ettekande Anu Lambi loometööst ajakirjanduses ilmunud arvustuste põhjal. Anu Lamp ise esitas katkendi Valdur Mikita raamatust „Metsik lingvistika“.
Vestlusringi keelest laval ja väljaspool lava juhtis Raul Rebane. Arutelus räägiti lugemusest, sõnavara kujunemisest ja nende teadlikust soodustamisest, samuti keele- ja kirjandusõppest, lugemisharjumustest ning eesti keele hoidmisest ja väärtustamisest.
Arutelu juhtinud Raul Rebane avaldas naljaga pooleks tänu kõigile noortele, kes ei loe, sest tänu sellele püsivad ka temasugused vanemad härrad tööjõuturul konkurentsivõimelised.
Päeva juhtis Edgar Tammus.
